Iseseisvaid asesõnu kasutatakse rõhu tekitamiseks. Joonis: asesõnad shilha keeles Eesti keeles jaotatakse asesõnad selle alusel, mis sõna nad asendavad. Prosubstantiivid viitavad esemetele, isikutele ja nähtustele nt mina, sina, tema, igaüks. Proadjektiivid viitavad omadustele nt selline, säärane, too. Pronumeraalid viitab hulgale nt mitu, mitmes. Verbid Shilha verbid on on kombinatsioon PNG afiksist. Verbid jaotatakse kolmeks: imperatiivid, indikatiivid ja subjektsioonid. Verbidel esinevad käänded ja pöörded. Käändeid on neli. Imperatiivid on markeerimata ning ainsuses, markeeritud pannakse mitmusesse sooliselt. Verbid järgivad arvu, sugu ja markeeringut nimisõnast. Eesti keeles jaotatakse verbid morfoloogiliselt viieks: pööre, tegumood, aeg, kõneviis, kõneliik. Kõik viis ei saa kunagi ühes tegusõnavõrmis esineda. Morfoloogiliste kategooriate avaldumisvõimaluste ja
terava kriitika pahad tagajärjed tulevad, seda mõistab igaüks oma elukogemuste põhjal väga hästi. 2. vanasõna soovitab mitte toimida mõtlematult: on selge, et "pea tullepistmine" on rumal tegu, sest on täiesti selge, millised oleksid selle faktilised tagajärjed. Imelikul kombel pole ka indikatiivne ja imperatiivne mood teineteisest selgesti eristuvad: vanasõnade hulgas leidub peab-, võib-, ei tohi- jts. lauseid, mis on lausevormilt indikatiivid, kuid sisult imperatiivid: Inimene peab elama maa peal nagu ümmarguse puu peal; Narriga ei maksa vaielda; Häätegu ei tohi unustada. Nagu öeldud, hinnanguline mood saab lausevormis pinnale tõusta ainult eelistava struktuuriga (tavaliselt Parem... kui... -vormeliga) ütlustes. Ka eelistusvormid näitavad aga kenasti hinnanguastme siduvat rolli väite ja ettekirjutuse vahel, kuna osa neist on loomult kahe olukorra
annaabi.ee 
