3. Vastandamine Koosneb kahest menetlusest (muutmine, ümber pööramine) Muudetud otsustust ümber pöörates saame vastandatud otsustuse. A S a P S e P- P- e S kõik S on P siis muutes ükski S ei ole mitteP ükski mitteP ei ole S E S e P S a P- P-; S S ei ole P kõik S ei ole mitteP mõni mitteP on S O S P S; P- P- ; S; Mõni S ei ole P mõni S on mitteP mõni mitteP on S I S; P S e P- ?? Mõni S on P mõni S ei ole mitteP ?? Mõni koer on valge kehtib I+E-A? O? Indikaatorotsustus Ükski valge ei ole koer ei kehti ÜP. Ükski koer ei ole valge Kõik koerad on mittevalged n. ükski koer ei ole valge. ei kehti kõik ebavalged on mittekoerad. määramatu M. ükski ebavalge ei ole koer ÜP. Ükski koer ei ole ebavalge M. kõik koerad on valged. Mõni sinine ei ole siil (mittekoer) M. mõni sinine on koer ÜP. Mõni koer on sinine (mittevalge) M. mõni koer on ei ole valge määramatu Mõni koer on valge ei kehti
otsustusele on omistatud kahest võimalikust üks kindel tõeväärtus. 15 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006 Seega, selleks, et arutlus otsustuse tõeväärtuse leidmise üle saaks toimuda, peab olema fikseeritud lähteotsustus ehk indikaatorotsustus. Indikaatorotsustuseks nimetatakse seda otsustust, mille tõeväärtus on ülesande tingimustes antud ja millest tuleb lähtuda kõikide teiste otsustuste tõeväärtuse leidmisel. Indikaatorotsustuseks võetakse üks neljast otsustuse vormist, tavaliselt on selleks osaline otsustus. Sealjuures võib lähteotsustus olla tunnistatud kehtivaks või mittekehtivaks. Võtame järgneva arutluse tarvis indikaatorotsustuseks abstraktse otsustuse: Mõni K ei ole L, ja tunnistame selle kehtivaks