Nende oluliseks lüliks mullaproovide võtmine. Proov võetakse max 5ha suuruselt alalt mullapuuriga. Keskm.mullaproov koosneb 15-20 üksikvõtisest.proov mis lõpuks laborisse jõuab peaks olema pool kilo. Seda vähendatakse ümbrikumeetodil. Seejärel proov karpi siis kuivatatakse,uhmerdatakse,sõelutakse läbi 2mm sõela. Seejärel kasutatakse kirsanovi meetodit. Taimede analüüsi meetodid: Üldanalüüs- võetakse taime indikaatororganid( taime ülemised v alumised lehed ) . nende NPK sisaldust määratakse märgtuhastamisel seejärel kjeldahli aparaadiga. Tulemusi võrreldakse vastavalt taime kasvufaasile omase optim . konsentratsiooniga. Raku või koemahla analüüs- saab võtat testribaga kuhu surutakse see taimeleht peale ja võrreldakse selle värvust siis standartiga Saab veel määrata lämmastikusensoriga Väetisnormide arvutamise meetodid:
• Egnér-Riehmi-Domingo atsetaat-laktaatmeetod (AL) – Ca, Mg • Kirsanov, Mehlich 1, Mehlich 3 jt. Mullaleotisest ehk väljatõmbest toitainete kvantitatiivne määramine • Fosfor – kolorimeetriliselt (spektrofoto-meetriliselt) sinise kompleksühendina. • Kaalium – leekfotomeetriliselt. • Kaltsium ja magneesium – aatomabsorbtsioon-spektromeetriliselt Taimede üldanalüüs Kogu taim või nn. indikaatororganid sõltuvalt vastava toiteelemendi reutiliseerumisvõimele. Märgtuhastatud proovist toiteelementide kvantitatiivne määramine. Saadud tulemusi rakendatakse täiendavaks pealtväetamiseks või väetusalaste soovituste andmiseks järgnevateks aastateks ja toiteelementide bilansside arvutamine. Taimede ekspressanalüüs Toiteelementide puuduse kiireks diagnoosimiseks. Meetod põhineb reaktiivide lisamisel toimuvatel värvusreaktsioonidel ning värvuse intensiivsust võrreldakse vastava skaalaga