Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220V. Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. Pingeindikaator on väliselt sarnane kruvikeerajaga, kuid selle käepidemes on aknake, kus on lambike, mille üks klemmidest on ühendatud otsaklemmiga ja teine läbi suure takistusega takisti käepideme otsas oleva klemmiga. Kui pingeindikaatori otsaklemm ühendada faasijuhtmega ja samal ajal puudutada käepideme otsas olevat klemmi, süttib lambike. Kuna indikaatoris oleva takisti takistus on väga suur, on voolutugevus vooluringis nii väike, et inimene seda ei tunne ning see on talle ohutu. Kui otsaklemm ühendada nulljuhtmega, lambike ei sütti. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn
Lahendus. Kasutan 3 jadamisi ühendatud summaatorit, millest üks on poolsummaator ja kaks täissummaatorid. Sõnageneraatori väljundsignaalid on ühendatud summaatorite A ja B sisenditeesse ja vasakpoolsetesse seitsmesegmendililistesse indikaatoritesse. Summaatorite CARRY sisendisse jookseb eelneva summaatori CIN (ülekande) signaal. Summaatorite sisendite ja väljundite olekuid saab jälgida loogikaanalüsaatoriga. Kahe esimese indikaatori summa on kuvatud parempoolses indikaatoris. Summaatorite ühenduste skeem. U4 U5 U6 DCD_HEX DCD_HEX DCD_HEX XWG1 16 0
kodudes 220 V. Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. Pingeindikaator on väliselt sarnane kruvikeerajaga, kuid selle käepidemes on aknake, kus on lambike, mille üks klemmidest on ühendatud otsaklemmiga ja teine läbi suure takistusega takisti käepideme otsas oleva klemmiga. Kui pingeindikaatori otsaklemm ühendada faasijuhtmega ja samal ajal puudutada käepideme otsas olevat klemmi, süttib lambike. Kuna indikaatoris oleva takisti takistus on väga suur, on voolutugevus vooluringis nii väike, et inimene seda ei tunne ning see on talle ohutu. Kui otsaklemm ühendada nulljuhtmega, lambike ei sütti. 4. Elektriseadmete ohutusklassid Kodumajapidamises kasutatavad elektriseadmed (sealhulgas tarvitid), liigitatakse nelja ohutusklassi sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral
Näidiku mõiste võib hõlmata ka mõõdu väärtusteesitamis- ja seadmevahendeid. Skaalanäidik annab skaalanäidu ja numbernäidik numbernäidu. Skaala ja viidaga varustatud numbrernäidiku abil esitatud näitu nim. poolnumbernäiduks. 55. Indikaator Indikaator on vahend, seade või aine, mis näitab mingi nähtuse olemasolu nähtusega seotud suurusele mõõdist andmata.Indikaatori näidetena võib nim. halogeenlekkeotsijat, lakmuspaberit jms. Indikatsioon indikaatoris on harilikult võimalik vaid juhul, kui suuruse väärtus on saavutatud teatud läviväärtuse, mida mõnikord nim. ka detekteerimispiiriks. 56. Skalaartegur Skaalanäidikuga mõõtevahendi korral, kus lugem (näit) ei ole seotud ühikuga, kasutatakse skalaartegurit k s. Antud juhul saadakse mõõdis x järgmise valemi abil: x=ks*N , kus ks-skalaartegur, N-mõõtevahendi näit tingskaalal.
maatriks- või segmentelemendid, mis võimaldavad nähtavaks teha sümboleid (tähti, numbreid või muid märke), mida nimetatakse tärkideks. Nähtavaks tehtavate tärkide kujundamiseks kasutatakse helenduvaid triip- või punktelemente, millest igaüks kujutab endast üht valgusdioodi. Sõltuvalt indikaatori tüübist kasutatakse 7 kuni 35 elementi ehk segmenti. Joonisel 10.2. on näidatud tärkide kujunemine seitsme segmendiga indikaatoris. JOONIS 10.2. Indikaatorite juhtimiseks kasutatakse selleks ettenähtud integraalskeemidena valmistatavaid juhtskeeme ehk desifraatoreid. Indikaatorid ise on kujundatud kas ühise katoodi või ühise anoodiga (kasutatavad juhtskeemid on vastavalt erinevad). Ühise anoodiga indikaatori skeem on toodud näitena joonisel 10.3. JOONIS 10.3. Tarbitava voolu kokkuhoidmise eesmärgil töötavad valgusdioodindikaatorid ka dünaamilises, s.o. vilkuvas reziimis
18 Valgusdioodindikaatorid on valgusdioodide baasil valmistatavad maatriks- või segmentelemendid, mis võimaldavad nähtavaks teha sümboleid (tähti, numbreid või muid märke), mida nimetatakse tärkideks. Nähtavaks tehtavate tärkide kujundamiseks kasutatakse helenduvaid triip- või punktelemente, millest igaüks kujutab endast üht valgusdioodi. Sõltuvalt indikaatori tüübist kasutatakse 7 kuni 35 elementi ehk segmenti. Joonisel 2.7. on näidatud tärkide kujunemine seitsme segmendiga indikaatoris. JOONIS 2.7. Indikaatorite juhtimiseks kasutatakse selleks ettenähtud integraalskeemidena valmistatavaid juhtskeeme ehk desifraatoreid. Indikaatorid ise on kujundatud kas ühise katoodi või ühise anoodiga (kasutatavad juhtskeemid on vastavalt erinevad). Ühise anoodiga indikaatori skeem on toodud näitena joonisel 2.8. l..katood e 2.. kat ood d 3. ühine anood 4..katood c 5..kütood DP 6..katood b 7. .ka tood a 8.ühine anood 9.
Valgusdioodindikaatorid on valgusdioodide baasil valmistatavad maatriks- või segmentelemendid, mis võimaldavad nähtavaks teha sümboleid (tähti, numbreid või muid märke), mida nimetatakse tärkideks. Nähtavaks tehtavate tärkide kujundamiseks kasutatakse helenduvaid triip- või punktelemente, millest igaüks kujutab endast üht valgusdioodi. Sõltuvalt indikaatori tüübist kasutatakse 7 kuni 35 elementi ehk segmenti. Joonisel 2.7. on näidatud tärkide kujunemine seitsme segmendiga indikaatoris. JOONIS 2.7. Indikaatorite juhtimiseks kasutatakse selleks ettenähtud integraalskeemidena valmistatavaid juhtskeeme ehk desifraatoreid. Indikaatorid ise on kujundatud kas ühise katoodi või ühise anoodiga (kasutatavad juhtskeemid on vastavalt erinevad). Ühise anoodiga indikaatori skeem on toodud näitena joonisel 2.8. l..katood e
annaabi.ee 
