Kolvid komplekslahusega, kuhu on lisatud hüdrolüüsisegust võetud proovid, asetati 10 min elektripliidile püstjahuti alla keema. Keemistemperatuuril toimus vase redutseerumine taandavate suhkrute toimel. Keetmine lõpetati umbes 150 ml destilleeritud vee lisamisega kolbi läbi püstjahuti. Kolvid võeti pliidilt ja jahutati kraanivee all toatemperatuurini. Reaktsioonil vabanenud triloon B kogus määrati 0,02 M CuSO4 lahusega tiitrimisel. Enne tiitrimisele asumist lisati igasse kolbi indikaatorin umbes 7 tilka mureksiidi lahust, mille toimel kolvi sisu värvu violetseks. Tiitritakse seni, kuni violetne värvu asendub samblarohelisega. Tiitrimisele kulunud 0,02 M CuSO4 lahuse hulga järgi leiti kaliibrimiskõveralt taandavate suhkrute sisaldus proovis. TULEMUSED PROOV (#) 0,02 M CuSO4 (ml) Glyc (mg/ml) 0 1,4 1,3 1 9,7 8,6 2 18,1 16
Kolvid komplekslahusega, kuhu on lisatud hüdrolüüsisegust võetud proovid, asetan 10 min elektripliidile püstjahuti alla keema. Keemistemperatuuril toimub vase redutseerumine taandavate suhkrute toimel. Keetmine lõpeb umbes 150 ml destilleeritud vee lisamisega kolbi läbi püstjahuti. Kolvid võtan pliidilt ja jahutan kraanivee all toatemperatuurini. Reaktsioonil vabanenud triloon B kogus määran 0,02 M CuSO4 lahusega tiitrimisel. Enne tiitrimisele asumist lisan igasse kolbi indikaatorin umbes 5 tilka mureksiidi lahust, mille toimel kolvi sisu värvub violetseks. Tiitrin seni, kuni violetne värvu asendub samblarohelisega. Tiitrimisele kulunud 0,02 M CuSO4 lahuse hulga järgi leian kaliibrimiskõveralt taandavate suhkrute sisaldus proovis. Töö tulemused Proov nr. 0,02M CuSO4 (ml) Glyc (mg/ml) 0 8 ml 7,1 mg/ml 1 - -
tulevikus vähendada kogu rahvuslikku kapitalibaasi (või rikkust), mis on heaolu genereerimi se alus. Antud jätkusuutlik u arengu indikaatorid keskenduva d seega lisaks rahvusliku rikkuse hindamisele ka kapitalivoog ude hindamisele. Lahutades välismaise netolaenami se kodumaistes t koguinveste eringutest, saame kodumaise kogusäästmi se. Lahutades kogusäästmi sest materiaalset e põhivarade kulumi, saame kodumaise netosäästmi se, mida võib käsitleda ühe makro- majanduska svu peamise indikaatorin a. Jätkusuutlik kodumaine säästmine on arvutatud, lahutades netosäästmi sest loodusvarud e ammendumi se ja keskkonnak ahjustusteg a kaasnevad kulud ning liites investeering ud inimkapitali. Tulemusena saame jätkusuutlikk use indikaatori, mis lahti mõtestatult annab vastuse küsimusele, kuidas rahastatakse praegust riigi/ühiskon na arenguprots essi (välislaenud, põhivarade amortisatsio oni maksed, loodusvarud e ammutamin e) või mille arvelt see protsess toimub (keskkonna
annaabi.ee 
