psühhotrauma. Esiteks, stressi, võimalike kontsentratsioonihäirete, mäluhäirete, aeglasemate reaktsioonide ja mõtlemise tõttu. Teiseks, stress võib tekitada nägemise, lõhna, maitse, sõna puudutamise, reaalsuse tajumise muutusi, mitmesugused muutused agressioonist apaatiani, käitumuslikud reaktsioonid, peksmine, seksuaalse sfääri probleemid, antisotsiaalse käitumise tekkimine. Millised võivad olla stressi tagajärjed indiviidi ja organisatsiooni tasemel? Indiividil pikaajaline kokkupuude stressiga võib tõenäoliselt põhjustada terviseprobleeme, samuti häiritakse peaaegu kõiki organismi süsteeme. Raske stressi tagajärjed suurendavad vererõhku, pärsivad immuunsüsteemi, suurendavad südamepuudulikkuse ja insuldi riski, kiirendavad jõupingutusi ja kaasa mõjutavad viljatust. Organisatsiooni tasemel võib juhtuda nii, et ettevõtte kaob oma nõutavus turul
lihtsustavalt inimesi eeskätt kui sotsiaalse struktuuri kandjaid, kes järgivad võrdlemisi passiivselt reegleid, mille nad on omandanud sotsialiseerumisprotsessi käigus. Küsimus agency-struktuuri vahekorrast taandub paljuski küsimusele humanistlikust ja mitte-humanistlikust positsioonist. Mõnes mõttes viivad post-strukturalistid Marxi ühiskonnakriitika veelgi kaugemale väites, et võim on kõikehaarav ja kõikjalolev ja indiividil tegelikult puudub võimalus ühiskondlikke protsesse mõjutada (nt Foucault). Sellele vastukaaluks tekkisid 20. saj mitmed mikroteooriad, millest mõned (nt etnometodoloogia) üsna ekstreemselt eitavad sotsiaalse struktuuri kui sellise olemasolu üleüldse, leebemas versioonis aga rõhutatakse vastupidist indiviidid loovad sotsiaalseid struktuure oma individuaalsete tegevuste, s.h 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 3 sotsiaalse interaktsiooni käigus
annaabi.ee 
