Kui Fichte filosoofia raskukspunkt asus eetikas, siis Schellingi oma esteetikas. Just kunstis ühinevad tema arvates vaimsus ja loodus, teadvus ja teadvusetu, paratamatus ja vabadus. Kunstiline looming on vaimu kõrgeim aste. Schellingi probleem, kuid vastandid moodustavad ühtsuse, leiab 1801 a. lahenduse tema identiteedifilosoofias. · "Kõik, mis on, on iseendast üks." Absoluutset identiteeti vaatleb ta indiferentsi punktina, milles kõik vastandid käituvad indiferentselt. Schellingi teos "Filosoofilised uurimused inimliku vabaduse olemusest" (1809) tähistab uue perioodi algust tema loomingus. Seda perioodi iseloomustavad usulis-teosoofilised probleemid. Inimlik vabadus on võime head ja kurja teha. Küsimus kurja võimalikusest on Schellingi arvates vastatav vaid nii, et Jumalas endas on teatud aluse ja eksistentsi kahestumine. Nagu valgus peegeldub tumedalt tinavaagnalt, nii vajab kõik positiivne oma tumedat vastandit.
vormingud. Need vastutoimivad jõud tingivad selle, et loodus on pidevas kujunemas. Kogu loodus on hingestatud produktiivsetest jõududest. Tõelisus on ühtne organism, mis areneb ja mille kõrgeimaks astmeks ning ilmumisvormiks on vaim. Esteetika. Kunstis ühinevad vaimsus ja loovus, teadvus ja teadvusetu, paratamatus ja vabadus. Kunstiline looming on vaimu kõrgeim aste. Identiteedifilosoofia. Kõik, mis on, on iseendast üks. Absoluutses identiteedis käituvad kõik vastandid indiferentselt. "Filosoofilised uurimused inimliku vabaduse olemusest" (1809) - inimlik vabadus on võime head ja kurja teha. Kõik loodu tuleb Jumalast, kuid on samas temast erinev. Kõige läte on Jumala aluses (pole Jumalas tema ise). See alus peab saama eksistentsi valguseks. Kuri ei teki ise eksistentsi alusest, vaid üksnes siis, kui inimene oma tahtega ütleb valgusest lahti. GEORG WILHELM FRIEDRICH HEGEL (1770-1831) Sündis Stuttgardis. Pietist, gnostilise suunitlusega - spekulatiivne idealism