12 miljonit hindut ja moslemit olid sunnitud emigreeruma, rahutustes suri ligi pool miljonit! (kontrast Satyagraha’ga) India esimeseks peaministriks sai Nehru – pikaaegne rahvuslane ja Gandhi liitlane India esimese presidendi Jawaharlal Nehru kõne peale Gandhi surma Kashmiri konflikt 1947-1949 Pakistan soovib ühendada Kashmiri alad Kashmir soovib iseseisvaks jääda Pakistani sissetung Kashmir palub Indialt abi Kashmir liidetakse Indiaga India asub sõtta Pakistaniga ÜRO nõudmine sõja lõpetamiseks Poliitiline tegevus Indias 1950-1975 1950 (26. jaanuar) - Indiast saab vabariik, põhiseaduse vastuvõtmine 1951 - esimesed üldvalimised võidab Nehru 1964 - Nehru sureb 1966 - Peaministriks saab Indira Gandhi 1974 - Esimene tuumakatsetus 1975 - Sündimuse vähendamine Sõjategevus Kashmiris 1963 - Meeleavaldused Kashmiris, sõjaväega maha surumine
Maharadža taotles nn. seisaku kokkuleppe sõlmimist India ja Pakistani valitsustega, mis oleks probleemi lahendamise edasi lükanud. Ta oli mõlema kohaliku juhtiva islamipartei liidrid lasknud vangistada, et ennetada võimalikke vaenupuhanguid. Tulemus oli aga vastupidine ning algasid moslemite ja hindude kokkupõrked. 23. oktoobril 1947 alustas Pakistan rünnakut Kashmirile, milles said vigastada mitmed tuhanded elanikud. Maharadža palus abi Indialt, hoolimata lord Mountbatteni soovitustest kuulata rahvaenamuse soove, mis oleks sisuliselt tähendanud ühinemist Pakistaniga. 27. oktoobril maandusid Kashmiri aladel esimesed India õhujõud, mis asusid võitlusesse Pakistani sõduritega. Algas sõda, mida hakati kutsuma esimeseks India-Pakistani sõjaks. 1. jaanuaril 1949 saavutati relvarahu kokkulepe, mis aga ei lahendanud Kashmiri probleemi, vaid lõpetas ajutiselt sõjalise konflikti. Teine konflikt India ja Pakistani vahel
oli 26. oktoobri hommikul alla kirjutanud dokumentidele ühinemise kohta Indiaga (kusjuures tingimuseks oli võimalikult varstine plebistsiit) ja seejärel põgenenud Jammusse. 27. oktoobril deserteerusid maharadza Hari Singhi armee muslimitest sõdurid, vallutasid Poonchi ning jõudsid Srinagari lähistele. Kõikjal rüüstati, tapeti ja põletati. Baramulla 40 000-st elanikust pääses eluga vaid 3000. Paanikasse sattunud maharadza palus viivitamatult abi Indialt, kuigi lord Mountbatten oli püüdnud Hari Singhi veenda, et ta peaks arvestama rahva enamuse soovi, mis sisuliselt tähendas soovitust ühineda Pakistaniga. Samal päeval, 27. 4 oktoobril maabusid Srinagari lennuväljal lord Mountbatteni vastuseisust hoolimata esimesed India õhujõudude üksused ja astusid Pakistani hõimugruppidega lahingusse. Algas sõda, mida hiljem hakati kutsuma esimeseks Pakistani-India sõjaks.
annaabi.ee 
