sest nad muretsevad ainult oma valduste suurendamise pärast, mitte aga riigi terviklikkuse pärast. Suured maadeavastused Aastasadu oli toodud Euroopasse idamaiseid tooteid. Indiast Euroopasse liikunud kaup käis läbi ka araablaste käest, kes tõstsid hinda. Euroopasse jõudes olid idamaade kaubad nii kallid, et neid said lubada endale vaid rikkamad inimesed. Kauplemine idamaadega oli tulus, kui oleks olnud veel tulusam, kui oleks saanud kaubelda otse indialastega. Esmalt asusid portugaallased ja hispaanlased otsima mereteed Indiasse. XV sajandi esimesel poolel valitses Portugalis prints Henrique meresõitja, kes organiseeris merereise piki Aafrika rannikut. 1488. aastal jõuti Aafrika lõunatippu ja see ristiti hea lootuse neemeks. Aasta pärast purjetas meremees Vasco de Gama mööda Aafrika rannikut läbi India ookeani Indiasse. Keskajal teati, et Maa on ümmargune ja nii arvas ka Itaaliast pärit meremees
haaremis. Tahir sai lahingus Panipati all haavata. Asus elama Agrasse. Tema poeg Safar tuli koos Fazliddiniga sinna müderrisiks. Epiloogis öeldakse, et Fazlieddin lõpetas Kabulis mauseoleumi, mida palus temalt Babur, ent medresed Hansoda begimi auks ta püstitada ei jõudnud. Tahir mattis Fazliddini Kabuli, viis ,,Baburname" Hümajuni käsul Samarkandi, Taskenti, Andijani. Viimase eluaastad elasid Tahir, Robia Kuvas. Poeg Safar jäi Agrasse. Tema järeltulijad sulasid kokku indialastega. Babur kui sõjamees. Babur kavatses rünnata Samarkandi, ning teda toetasid ka bek'id, ent ema Kutlug Nigor Hanim oli vastu. Siiski asus Babur sõjakäigule, osutus küllaltki targaks väejuhiks ja tal õnnestus Samarkand vallutada. Samarkandi inimesed olid kehvas seisus, nad olid nälginud seitse kuud. Suuremeelne Babur andis neile, vaatamata bek'ide vastuseisule, armulikult oma sõjaväe varudest jahu. Valitseja äraolekul algatas Fazliddini vana vaenlane, kodusõja algatanud Ahmad
annaabi.ee 
