Traditsioonilises kultuuris kirja ei teki, heal juhul piktograafiline, aga need on ainult mnemoonilised märgid (mälu on äärmiselt oluline, see on identiteedi võti). Kirjakeele tekkega kasvab plahvatuslikult tekstide hulk. Samas on kindlasti vaja materjali, millele saaks kirjutada. (Erand - inkade kultuur, kus linnad tekkisid, aga kirja mitte. Samuti ei vastandunud neil maa- ja linnaelu.) Maarahva mälu on seotud loodusega (maastikuga), seda käsitletakse kui teksti. Kultuur indentifitseerib end läbi maastiku. Seda infot taastatakse ja korratakse rituaalide käigus. (Inkad asustasid vallutatud rahvad ümber ja kuna neil ei olnud kirja, siis said vallutatutest kiiresti inkad. Ja juudid jäid juutideks ainult Piibli pärast.) Kirja negatiivne külg on see, et see võimaldab haridust jaotada: selle väärtus langeb. Kuigi kiri on tihti sakraalse iseloomuga, saab see linnas uue funktsiooni - aruandluse, mille tulemusega tekib
hakkab senisest rohkem tundma huvi poolajuurde vastu, judaismi vastu. Tal on siiski juudi juures Poolas. 2003 "Isale" isa poole pöördumises arutab neid küsimusi. Tegemist ka luuletaja ja proosaautoriga, kes tajutakse mõtleva kirjanikuna. Pidepunktide kaudu esseistikas võiks sisenemist alustada. Sisenemisviis tuletab meelde Uku Masingut. Tema roll on ka oluline. Masing oli noorele Kaplinskile oluline õpetaja ja kelle õpetustes Kaplinski pettus.Masingu vari seotud sellega, et Kaplinski indentifitseerib end müstilise traditsiooni kaudu. Ei paista vb nii äkiliselt silma kui Masingu juures. Religioosne suhe? Mingis mõttes tähendab, mingis mõttes ka ei tähenda. Küsimus seotud sellega, et mitu mõjujoont koos ja religiosses ja filosoofilises plaanis erinevad mõjujooned. Taoistlik mõtteviis mõjutanud. Tundnud huvi ka judaismi ja budismi vastu ja looduslähedaste pärimuskultuuri vastu. Müstilise traditsiooni seos huvidega, samas ka kogemuslik
annaabi.ee 
