mitte agendi. Üks antipassiivi funktsioone on taandada objekti mõjutatus (affectedness), nii nagu eesti keeles: Jahimees lasi karu. (lasi karu maha) Jahimees lasi karu pihta. (läks pihta, aga ei tea, mis juhtus) Nimisõna inkorporeerimine: nimisõna (näiteks objekti, kusjuures tüüpiliselt indefiniitse) saab panna tegusõna sisse lõunatiwa (Tanoa: USA) Ti-pi-sheuw-we 1S.ABS-deer-hunt-PRES I’m hunting for deer Tuletus läheb ka siia alla: hävitama (peaks veel olema mis hävitab mida), aga häving (nüüd on vaja ainult mille) Refleksiivkonstruktsioonid: Analüütilised refleksiivkonstruktsioonid tüüpiliselt
indefiniitsust veel mõningad pronoomenid (nt ka ee k mingi, üks). Definiitsust võib väljendada ka muul viisil, näiteks ühildumisega. Näiteks ungari keeles on verbi pööramisel kaks süsteemi. Üht süsteemi (näiteks a, ainsuse 1. Isiku lõpp ak) kasutatakse siis, kui sihitis on indefiniitne; teist süsteemi (näide b, ainsuse 1. Isiku lõpp om) siis, kui sihitis on definiitne Kui lauses eiole sihitist, kasutatakse samu lõppe mis indefiniitse sihitise korral. Aspekt · Aspekt on grammatline kategooria, mis seostub tavaliselt verbiga ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. · Aspekti märgivad tavaliselt verbi afiksid, abiverbid · Näiteks: He is talking. Konstuktsioon be + -ing väljendab progressiivset aspekti. Imperfektiiven aspekt on aspekt, mis välejdab sündmust või seisundit, võttes arvesse selle