Mis juhtub alleelisagedustega läbi põlvkondade? Triivis ühesuguse kohasusega genotüüpide sagedus muutub juhuslikult. Väikene populatsioon kaldub suurema tõenäosusega eemale oodatud keskmisest, kuna väikeses algmaterjalis säilib väiksema tõenäosusega heterogeensus - osa genotüüpe muutub juhusliku triiviga vähemsagedaseks kuni võib üldse kaduda. Väikestes populatsioonides sarnaneb geneetiline triiv inbriidingule, neutraalsed alleelid lähevad homosügootsesse olekusse. 5. Kui võrrelda pudelikaela või asutajaefekti mõju mõne-alleelsele ja multialleelsele lookusele siis milline on peamine erinevus. Mõnealleelsete lookuste puhul on tõenäoline, et enamik vanempopulatsiooni alleelidest säilib nii pudelikaela kui asutajaefekti mõjul (kui tegemist pole just tõesti paarist isendist koosneva populatsiooniga). Peamine efekt seljuhul on alleelisageduste muutumine. Multialleelsete
· Sagedusest sõltuva valiku puhul konkureerivad organismid omavahel. Konkureeriva fenotüübi sagedus populatsioonis määrab selle fenotüübi kohasuse väärtuse ning see väärtus muutub, kui antud fenotüübi sagedus populatsioonis muutub. 9.7. Kõrvalekalded vabast ristumisest Kui ristumine populatsiooni siseselt ei toimu vabalt, on genotüüpide sagedus järglaskonnas teistsugune, kui seda kirjeldab Hardy-Weinbergi valem. Populatsioonisisese vaba ristumise piirangud võivad viia inbriidingule, mille kõige äärmuslikum võimalus on iseviljastumine. Inbriidingu tulemusena jääb alleelide sagedus populatsioonis küll samaks, kuid muutub genotüüpide sagedus. Veresuguluses olevate indiviidide (õed-vennad, vanemad-lapsed, onu/tädipojad-onu/täditütred) järglaste homosügootsuse aste tõuseb ja väheneb heterosügootsuse aste. Inbriidingu tulemusena võivad homosügootsesse olekusse sattuda ka muidu harva esinevad geneetilisi haigusi põhjustavad retsessiivsed alleelid
paljastuhnurite (paremal) maa-alune koloonia on sama komplitseeritud nagu ühiselulistel putukatel. Nad elavad suurte (ca 80 isendiliste) seltsingutena, ka neil on üks sigimisvõimeline ema ja sigimisvõimetud töölised. Toit jagatakse kõigi vahel ühiselt. Kuid sealjuures on ka paljastuhnuritel üks silmatorkav altruismi soodustav omadus – nende omavaheline keskmine sugulusaste on väga suur (r = 0,82) mis viitab tugevale inbriidingule. Seega tundub eusotsiaalsust soodustavaks peamiseks teguriks olevat eelkõige suur sugulusaste koloonia liikmete vahel, hoolimata sellest, mis moel see on saavutatud – kas haplodiploidsuse, inbriidingu või klonaalse paljunemise (nagu nt eusotsiaalsetel lehetäidel) teel. Noorloomade soospetsiifiline hajumine – Kuigi paljastuhnureil paistab ilmselt olevat välja kujunenud mingi mehhanism, mis aitab neil inbriidingu ehk
annaabi.ee 
