puhasaretuse korral on suguloomadel alati ühiseid eellasi. Seepärast tuleb arvestada võimalikku inbriidingu tõusuga populatsioonis. Tippkarjades ja kogenud spetsialistide osavõtul võib periooditi kasutada inbriidingut väga kõrgel astmel. Tavaliselt tuleb siis minna üle heterogeensele või mõõdukalt heterogeensele paaridevalikule. Inbriidingu kasutamise võimalus sõltub palju looma- või linnuliigist. Edukalt on inbriidingut rakendatud linnukasvatuses nn inbredliinide loomisel. Inbredliinide loomise eesmärk on kinnistada soovitud jõudlusomadusi populatsioonis. See saavutatakse sel viisil, et sugulaste paaritamisel kohtuvad sarnased geenid, mistõttu suureneb homosügootsus populatsioonis (AA või aa). Retsessiivsed homosügootsed isendid, kellel avalduvad ebasoovitavad tunnused, praagitakse ning soovitavate tunnustega loomad jäetakse aretusrühma. Seoses homosügootsuse suurenemisega väheneb valikutunnuste
tõugu, mille puhul paaritatavad loomad ühte- ja samasse tõugu. Isas- ja emasloomi valitakse vastavalt aretusprogrammi eesmärgist ja loomaomanike poolt ülesseatud standardeist lähtudes. Noorloomad kasvatatakse üles tõule omasest pidamistehnoloogiast lähtudes ning produktiivloomi söödetakse treenitakse tõuaretuspiirkonnas kasutatava populatsiooni söötmis-pidamistüübi kohaselt. Puhasaretus jaguneb: 1. Liinaretus 2. liinide ühendamine 3. sugulasliinide (inbredliinide) aretus ja tõusisene ühendamine 4. perekondaretus TORI TÕUGU HOBUSTE TÕURAAMATU PIDAMISE KORD Tori hobuste tõuraamatut (edaspidi "tõuraamat") peab Eesti Hobusekasvatajate Selts (edaspidi EHS), kes vastutab sissekannete eest. Tõuraamatut täidetakse ja algdokumente säilitatakse EHS'i büroos. Tõuraamatu eeskirjade kohaselt peavad tõuraamatus olema iga hobuse kohta järgmised andmed: - aretaja ja omaniku nimi ja aadress;
annaabi.ee 
