· Seakasvatuses on lihtne kujundada perekonda, sest igast pesakonnast võib valida 3...5 jätkajat, kusjuures eluajal annab viljakas emis 4...10 pesakonda. · Hoopis teine olukord on ainupoegsete liikidega (veis, hobune), kus keskmiselt saadakse emasloomalt eluaja jooksul 1...3 emasjärglast. · Vaid üksikud rekordemasloomad on pikaealised, kes annavad rohkem tütreid. 62. liinide ühendamine ja inbredliinid · . Ainult linnukasvatuses on paljunemisaste arvestatav. · Sugulasliini kujundamisel valitakse ühe kuke ja ühe kana järglaskonnast üks paar täisõvesid, kelle järglaskonnast valitakse samaviisi üks paar täisõvesid jne. · Juba 5. põlvkonna järel on enamik lookusi homosügootses seisundis. · Järgnevalt leitakse teiste sugulasliinide hulgast sobiv, kellega kombineerides tagatakse veelgi suurem produktiivsus.
viljakus. Perekondaretust rakendatakse seakasvatuses just seetõttu, et mõningad tunnused on hinnatavad ainult emistel (ei ole välistatud ka isa mõju). Näit. viljakus, piimakus nisade arv. Nende tunnuste järgi kulte ei hinnata. Kasvu söödaväärindust ja lihakeha omadusi parandatakse tavaliselt kultide valiku alusel. Lehmaperekondade tähtsus hakkab suurenema seoses embrüosiirdamisega, kuid aretusliini tähtsuseni ta ei jõua. 62. Liinide ühendamine ja inbredliinid 5.1.1.1. Liinide ühendamine. Kõige levinum aretusmeetod. Ühendatakse omavahel sama tõugu, kuid eri liinidesse kuuluvaid loomi. Enamasti on sel juhul tegemist heterogeense paaridevalikuga, sest ühendatakse erisuguste omadustega loomi. Liinide ühendamist tehakse kolmel eesmärgil: 1) olemasoleva liini täiustamiseks. Liinialustajat ja liini jätkajaid paaritatakse teisest liinist emasloomadega. Teise liini emasloomad valitakse homogeense paaridevaliku põhimõttel nii,
annaabi.ee 
