Saami keel Saami keelt kõneldakse Norras,Rootsis,Soomes ja Venemaal. See ei ole kuskil riigikeel,vaid vähemusrahvuse keel. Saamlaste asuala paikneb Skandinaavia põhjaosas. Norras elab u 40 000, Rootsis u 10 000, Soomes u 5 000 ja Venemaal u 2 000 saami. Oma kirjakeel on lõunasaami, luulesaami, põhjasaami, inarisaami, kolta ja kildini keelel. Üksnes kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte (Eesti ;Soome) kõige lähemad sugulaskeeled. 70% saamidest suurel maa-alal Norras, Rootsis ja Soomes räägib põhjasaami keelt. 1978. kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel, mis hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. Enne
saamiks igaüht, kelle vähemalt üks vanavanematest on rääkinud koduse keelena saami keelt. Paraku ei ole Norras kunagi tehtud ega tehta praegugi mingit koduse keele loendust. Ometi elab ligi pool saamidest just Norras. Keel: Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte kõige lähemad sugulaskeeled. Saami keeli on kümme ning need jagunevad lõuna-, põhja- ja idarühmaks ning pole kõik vastastikku arusaadavad. Näiteks naaberkeeled põhjasaami keel ja inarisaami keel on üldiselt vastastikku arusaadavad, kuid kildinisaami keel enam kummagi kõnelejatele mitte. 1978. aastal kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel. Varem on tarvitatud põhjasaami keele kirjutamisel Soomes, Norras ja Rootsis eri ortograafiaid. Ühtne ortograafia hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. 1970. aastatel jõudis saami keel uuesti ka koolidesse. Praegu õpetatakse saami keelt Soome,
ungari rühmaks. Saami, mansi ja handi põhimurdeid võib pidada eri keelteks. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad: ugri keel ungari (ungari) obiugri (handi, mansi) läänemere-permi permi (komi (sürja-komi), permi-komi, udmurdi, bessermani) läänemere-volga (mari) mordva (ersa, moksa) läänemere-lapi saami: läänesaami (lõunasaami, uumesaami, luulesaami, piitesaami, põhjasaami) idasaami (inarisaami, akkalasaami, turjasaami, kildinisaami, koltasaami) läänemeresoome (eesti, soome, meä, kveeni, isuri, karjala, päriskarjala, aunusekarjala, lüüdi, liivi, vepsa, võru (või Võru murre), setu (või Setu murrak) ja vadja) Soome vapp Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled http://et.wikipedia.org/wiki/Soome http://et.wikipedia.org/wiki/Soome_keel http://www.fennougria.ee/?id=10527 http://www.ugri.info/est/nation_co_id-279
Saamidel on ka oma kirjakeel, mis põhineb norralapi murretel. [7 lk 280-281] 2.4. Kõnelejate hulk Saami keelt kõneldakse Norras,Rootsis,Soomes ja Venemaal. See ei ole kuskil riigikeel,vaid vähemusrahvuse keel. Saamlaste asuala paikneb Skandinaavia põhjaosas. Norras elab umbes 40 000, Rootsis umbes 10 000, Soomes umbes 5 000 ja Venemaal umbes 2 000 saami. Oma kirjakeel on lõunasaami, luulesaami, põhjasaami, inarisaami, kolta ja kildini keelel. Saamide rahvaarvu on hinnatud ka mitmeid kordi suuremaks. Erinevused tulenevad peamiselt erinevatest saamluse määratlemise kriteeriumidest, kas aluseks võetakse emakeeleoskus või päritolu. [3; 2010, 03,06] 2.5. Lääne ja idasaami keelte jaotus · Läänesaami keeled: o Lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat) o Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat)
Põhjamurret on nimetatud ka kesk- ning läänemurdeks. Kolmandaks idamurded: inari, kolta (jaguneb Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murrakuks), akkala, kildini ja turja murre. Kolm viimast on tuntud kui koolasaami murded. Kolta- ja koolasaami murdeid on varasemas kirjanduses nimetatud ka venelapi murreteks. Enamasti on murrete vahel üleminekualad, kus esineb mõlemale naabermurdele iseloomulikke jooni. Kõige järsemad murdepiirid on põhjasaami ja inarisaami ning inarisaami ja koltasaami murde vahel. Nende murrete vahelised erinevused on sedavõrd suured, et üksteisest arusaamine tekitab raskusi. On oletatud, et kirjeldatud kujul olid murdepiirid välja kujunenud hiljemalt keskajaks. Mitmed murdepiirid ulatuvad üle suhteliselt hilistekkeliste riigipiiride. Näiteks elavad suurima, põhjasaami murde kõnelejad, keda on 70-80% saami keele kasutajate koguarvust, tänapäeval nii Norras, Rootsis kui Soomes.
annaabi.ee 
