Konguta, Puhja, Rannu, Rõngu, Pühajärve, Kastre-Peravalla. Selle loetelu järel ta lisab, et ,,...peale selle esineb rästik ka teistes maakondades". Tingituna kultuurmaastiku pealetungist väheneb rästikule sobivate elupaikade pindala ning see tingib ka rästikutekeskmise arvu langemist, kohtamissageduse vähenemist.[7] Levik Soomes Soomes on rästik üle kogu maa küllalt sage roomaja, kelle levila ulatub kuni 68 030`N. 1979. A. Leiti rästik Inaris, Riutala, on olemas andmeid selle roomaja esinemisest ka paljudel Läänemere Soome-poolsetel saartel, samuti on kohatud meres ujuvaid isendeid. Karjala aladel on üks leiukoht Murmanskist kirdes (69 010`N), samuti Saare-Selkäs (68025`N). Loomulikult on rästik Põhja-Soomes haruldasem kui maa kesk- ja lõunaosas, kuid mitmel pool Soome Lapimaal- Pallas-Ounastruntrumis, Muonis, Jaurijoki juures ja Värriös on leitud elujõulisi lokkalpopulatsioone . Aastail 1981-1983 kõikus rästiku
Metsavööndis kasvavad okaspuudest peamiselt kuused ja männid, lehtpuudest kased ja pajud. Saamimaa elu mõjutavad 7-8 kuud kestev lumekate, igikelts, pimedad külmad talved ja võrdlemisi soojad valgete öödega suved. Siiski erineb Fennoskandia regioon teistest sama laiuskraadi aladest, kuna seda soojendab Golfi hoovus ja õhumasside liikumist suunavad Köleni mäeaheliku mäed. Taimestik võib osutuda üllatavalt liigirikkaks: näiteks Inaris on leitud üle 500 taimeliigi. Metsavöönd ulatub kaugele põhja, olles soodsaks elupaigaks nii arvukatele loomapopulatsioonidele kui inimestele. Saamide asualal on eristatavad kolm geograafilist vööndit. Soome ja Rootsi põhjaaladelt Koola poolsaarele levib lai okasmetsavöönd. Sellest põhja ja lääne pool asub kõrgete tundrute, sügavate fjordide ja viljakate orgudega rannikuala, mis ulatub Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämereni
annaabi.ee 
