Tagasi levik pole võimalik erutuvuse puudumise tõttu. ·Refraktaarsuse pikkusest sõltub erutusimpulsside sagedus, mida lühem refrataarsuseperiood, seda suurem võib olla impulsside sagedus. KÕIK VÕI-MITTEMIDAGI- SEADUS Kui ärriti küünib üle kriitilise depolarisatsiooni tasemeni ja vallandub AP, mis antud tingimustes on alati maksimaalse amplituudiga. See tähendab, et AP teke allub kõik-või-mittemidagi-seadusele Informatsiooni edastakse närvikiududes AP sageduse ja impulssmustriga. Tugevamele ärritajale saadakse vastuseks suurema sagedusega AP voog. ERUTUSE LEVIK NÄRVIS Erutuse levik on seda kiire, mida suurem on närvikiu läbimõõt. Müeliinkihita, väiksese läbimõõduga närvikiudes levib erutus depolarisatsioonilainenena kiirusega 0,3 kuni 3 m/s. Müeliinkattega närvikiududes, mille läbimõõt on 1 kuni 22 mikromeetrit, levib erutus hüppeliselt e saltatoorselt ühelt müeliinkatteta e Ranvier' sooniselt teisele kiirusega 3 kuni 130 m/s. SÜNAPSID
kapsliga, kuhu siseneb 1-2 jämedat müeliniseeritud närvikiudu. Niisuguseid retseptoorseid moodustusi nim kõõlusorganiteks. Kõõlusorganis registreerivad lihase pinget. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. AP allub kõik-või-mittemidagi-seadusele! Infot edastatakse närvikiududes AP sageduse ja impulssmustriga. Tugevamale ärritajale saadakse vastuseks suurema sagedusega AP voog. Ärriti- mingi elektriline stiimul või impulss, mis erutuvates kudedes on AP vallandaja. Tekitab potensiaali muutuse. Ärritus- reageerimine mingile stiimulile depolariseerumisega lävitasemeni või üle selle. Erutus- läve juures tekkiv ja iseeneslikult edasi arenev membraani laengu kahanemine. Enamasti kestab see 1ms. Erutuvus- koe võime vastata ärritajale erutuse , s.t. rakumembraani pidi leviva AP tekkega.
annaabi.ee 
