· Mingi punkti kiirusvektori tuletis aja järgi on selle punkti täiskiirendusvektor. 88. a B =a A v B = v A 89. 90. Trajektooride asi · Punkti B trajektoor saadakse punkti A trajektoorist paralleellükke tulemusena · A1 B1 AB See paralleellüke on seal teostatud vektoritega ja 91. 92. Impulssmoment 93. 94. Keha korral lihtsalt summeeritakse ainepunktide impulssmomendid 95. 96. Enamasti on 97. 98. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus 99. 100. 101. Impulssmomendi jäävuse seadus 102. Vastavalt Newtoni III seadusele on sisejõudude momentide summa null 103. Olgu n ainepunktist koosnev isoleritud ainepunktide süsteem. Seega välisjõudude summa on null või nad puuduvad. Samuti on välisjõudude momentide summa null või nad puuduvad. Seega on ainult sisejõudude momendid 104. 105. 106. 107. 108
Makroskoopiliste kehade mõõtmed ja impulsid on nii suured, et nendega võrreldes on konstant h kaduvväike. Seepärast võime makroskoopiliste kehade dünaamikas võtta lihtsalt h=0. Tingimus, et piirjuhul h 0 peavad kvanmehhaanika seaduspärasused taanduma klassikalise mehhaanika seaduspärasusteks (Bohri korrespondentsprintsiip). Klassikaline teooria baseerub järgmisel kahel seisukohal: 1) Kõik füüsikalist süsteemi iseloomustavad suurused (koordinaadid, impulsid, impulssmomendid, energia jne) võivad muutuda ainult pidevalt. 2) Kõiki nimetatud suurusi on põhimõtteliselt võimalik määrata süsteemi igas olekus kuitahes täpselt. Klassikalise süsteemi kohta on olemas maksimaalne informatsioon, kui on antud tema liikumisvõrrandid koos vastavate algtingimustega. Nendest andmetest saame arvutada kõik dünaamilised suurused mistahes ajahetkel. Klassikaliste algtingimuste valik
annaabi.ee 
