Luua soovitud omadustega süsteem. Tavaliselt kasutatakse negatiivset tagasisidet (sumbub). Positiivse tagasiside korral muutub süsteem ebastabiilseks. Ülekandefunktsioon on täielikult määratud kui teame kõiki poolusi, nulle ning ühte arvtegurit. Lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide analüüs. L–teisendus. Piirväärtusteoreemid. Ülekandefunktsioon. Ülekandemaatriks. Realiseeritavus ja hilistumine pidevaja süsteemides. Siirdeprotsesside arvutus. Hüppe- ja impulsskajad. Hüppe- ja impulsskajade maatriksid. Kuidas on võimalik ülekandemudelite põhisel analüüsil arvestada mittenullist algolekut? Lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide analüüs: Vaadeldakse süsteemi täielikult juhitavat ja ja jälgitavat osa. Kasutades olekumudelit tehakse ülekandemudel, mille abil leitakse süsteemi väljundsignaali kujutis ja sellest saadakse Laplace’i teisendusega väljundsignaali väärtus.
Lihtsaim hilistuv süsteem kordab väljundis täpselt sisendit konstantse hilistumisajaga T. Reaalses (põhjuslikkusele alluvas) süsteemis saab esineda vaid väljundsignaali hilistumine. Pidevaja süsteemide realiseeritavuse eelduseks on see, et m <= n (m-UKF lugeja järk, n-UKF nimetaja järk). Siirdeprotsesside arvutus- tekivad teatava sisendsignaali rakendamisel süsteemi sisendis. Nendes arvutustes kasutatakse põhilise valemina Y(S) = H(S) U(S). Hüppe- ja impulsskajad- vt 3 teema alt. Hüppe- ja impulsskajade maatriksid- impulsskajade maatriks (<σ(t)>tähendab impulskajade vektorit) H(t)=CeAt B+D<σ(t)> Hüppekajade maatriks G(t)=CA-1(eAt- E)B+D esimene on saadud üleminekuga operaatorkujutiselt originaalidele, teine aga integreerimise tulemusena. Kuidas on võimalik ülekandemudelite põhisel analüüsil arvestada mittenullist algolekut?: 5. Stabiilsus ja süsteemide käitumine- Algolek Süsteemi algoleku x(0) puhul on süsteem
annaabi.ee 
