Bohr: I aatom võib viibida püsivalt ainult kindla energiaga olekutes, mis moodustavad diskreetse rea, st et elektron võib viibida ainult kindlatel kaugustel aatomi tuumast. II elektroni lubatud orbiidi raadius on määratud tingimusega, et elektroni impulsmoment võib omada ainult väärtusi täisarv korda Plancki cons. III aatom kiirgab, kui elektron läheb kõrgemalt nivoolt madamale ja neelab energiat madalamalt niv kõrgemale minnes. DeBroglie: dualism on mateeria omadus, st elektron võib käituda osanähtustes kui osake või lainetus. Mikrom osakeste käitum: juhuslikkus, määramatus ei saa asukohta kiirust. Kvantmeh: Peakvantarv n: määrab ära vastava energia statsionaarsel energianivool
6) Mida nimetatakse füüsikaliseks pendliks? Füüsikaliseks pendliks nimetatakse iga reaalset keha ,mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mitte kokkulangevast punktist. 7) Ristuvate võnkumiste liitmine? Üldisel juhul tekivad väga keerulised trajektoorid. XXVI 1) Jõuõlg? M=rFsin , r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor. Lõiku l=rsin nimetatakse jõu F õlaks. Jõu mõjumissirge kaugus pöörlemisteljest. 2) Impulsmoment? N = r × mv impulsimomendiks telje suhtes nim teljel asuva punkti suhtes määratud impulsimomendi selle telje suunalist komponenti 3) Relativistlik impulss,jõud???? dr dr dv p = m =m =m d v v dt 1 - ( ) 2 1 - ( )2 c c 4) A. Einsteini relatiivsusprintsiip?
Mida nimetatakse füüsikaliseks pendliks?Füüsikaliseks pendliks nimetatakse iga reaalset keha ,mis ripub kinnitatuna raskuskeskmega mitte kokkulangevast punktist.Ristuvate võnkumiste liitmine? Üldisel juhul tekivad väga keerulised trajektoorid. XXVI N r mv Jõuõlg?M=rFsin , r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor. Lõiku l=rsin nimetatakse jõu F õlaks. Jõu mõjumissirge kaugus pöörlemisteljest.Impulsmoment?impulsimomendiks telje suhtes nim teljel asuva punkti suhtes määratud impulsimomendi selle telje suunalist komponenti Relativistlik impulss,jõud???? dr dr dv p m m m d v 2 v XXVIII
Väljendame jõu F jõumomendi M kaudu M F M =Fr F = r v v0 M r F p - p 0 = t ehk pr - p 0 r = Mt r L = mvr = pr impulsmoment Kiirguse postulaat Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab (või neelab) elektromagnetilise kvandi. h=En En´ kiirguse sagedus En aatomi algoleku energia En´- aatomi lõppoleku energia Kui En.on suurem kui En´ siis aatom kiirgab, vastupidisel juhul neelab Täisarvu n, mis iseloomustab aatomi võimalikke statsionaarseid olekuid, nimetatakse KVANTARVUKS Kvantarv n
Jõu õlaks on jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist. Moment mõõtühik on Nm(njuutonmeeter).Momendi põhivalem: Mo(vektor) = [r(vekror) x F(vector)] , kus - r (vektor) on jõu õlg - F (vektor) - on jõud 3 Jõu moment punkti suhtes on märgiga suurus. Märgi määrab pöördesuurus, mille suhtes tuleb varem kokku leppida. Momendil on palju alamõisteid tehnikas ja tugevusõpetusest: Impulsmoment L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Kui pöörleva keha osa massiga m liigub jooniskiirusega v pikki ringjoont kaugusel r pöörlemiteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis : L=mvr. Impulsimoment on suurus, mis mõõdab pöörleva keha pöörlemishulka, kusjuures mida suurem mass , mida kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini pöörleb seda suurem impulsimoment. 1.2.5
annaabi.ee 
