kaldpinnal 2) pöörleval alusel inimene hakkab pöörlema pare-male ja tema käes olev ratas aga vasakule. Impulsimoment on suu-natud üles. §35. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus. See on Newtoni II seadus pöördliikumisel. Selle saamiseks lähtumegi Newtoni seadu-sest kujul d(mv)=F dt. i-nda ainepunkti jaoks kirjutatuna saame: Fi = d(mivi)dt. Millega võrduks paremal pool võrdusmärki olev tu-letis, kui seal asendada liikumishulk impulsimomendiga? dN i/dt= =d(ri*mivi)/dt=dri/dt* mivi+ ri* d(mivi)/dt= ri* Fi. Et ri on pöörleva punkti raadiusvektor, siis selle tuletis on ainepunkti kiirus vi. Esimene vektorkorrutis võrdub nulliga, sest paralleelsete vekto-rite vektorkorrutis on alati 0(sin0 0=0). Teine annab korrutise ri* Fi, mis on jõumoment. Järelikult Mi=dNi/dt. Summeerides üle kõigi ainepunktide süs., saame paremal, tuletise märgi all, keha kogu im-pulsimomendi N= I ja vasakul- kehale mõjuvate välisjõudude momendi M
pindala. Nagu väidab Kepleri esimene seadus peab planeet liikuma mööda elliptilist orbiiti paiknedes seega eri aegadel Päikesest eri kaugustel. Seega peab planeet liikuma kiiremini paiknedes Päikesele lähemal ja aeglasemalt olles Päikesest kaugemal, et katta sama suur ala. Kepleri teine seadus vastab faktile, et jõukomponent, mis on risti raadiusvektoriga, on null. Kiirus, millega liigub segment, on vastavuses impulsimomendiga ja seega esitab Kepleri teine seadus impulsimomendi jäävust. Kolmas seadus Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Kolmas seadus kirjeldab suhet planeedi kauguse Päikesest ja taevakeha tiirlemisperioodi vahel. Olgu näiteks planeet A neli korda Päikesest kaugemal kui planeet B. Seega peab planeet A läbima iga tiiruga neli korda pikema vahemaa kui planeet B
(näiteks fluorograafis) võib saada keskeltläbi teist samapalju lisaks. Kaasaegsele füüsikalisele maailmapildile on omane: 1) fermionide ja bosonite eristamine spinni alusel, 2) atomistliku printsiibi rakendamine väljale (kvantväljateooria) ja 3) algosakeste standardmudeli kasutamine. Fermionid on poolarvulise spinniga osakesed. Nad on aine ehituskivid. Algfermionide spinn on ½. See tähendab, et nende sisemist liikumist kui pöörlemist saab iseloomustada impulsimomendiga, mille arv- väärtus on ½ Plancki nurkkonstanti (). Spinnkvantarvu muutumine väärtuselt +½ kuni väärtuseni -½ tähendab pöörlemise suuna (impulsimomendi vektori suuna) muutumist vastupidiseks. Samas tähen- dab see ka fermioni poolt tekitatava omamagnetvälja (spinn-magnetvälja) suuna muutumist fermio- nile väljastpoolt mõjuva magnetvälja suuna suhtes vastupidiseks. Fermionid alluvad tõrjutusprintsiibile ja seega ka ajalis-ruumilistele piirangutele
Osa läheb kaotsi. Murphy täiendus: Te ei saa sellest mängust väljuda. Kaasaegsele füüsikalisele maailmapildile on omane: 1) fermionide ja bosonite eristamine spinni alusel, 2) atomistliku printsiibi rakendamine väljale (kvantväljateooria) ja 3) Standardmudeli kasutamine. Fermionid on poolarvulise spinniga osakesed. Nad on aine ehituskivid. Algfermionide spinn on ½. See tähendab, et nende sisemist liikumist kui pöörlemist saab iseloomustada impulsimomendiga, mille arv- väärtus on ½ Plancki nurkkonstanti (). Spinnkvantarvu muutumine väärtuselt +½ kuni väärtuseni -½ tähendab pöörlemise suuna (impulsimomendi vektori suuna) muutumist vastupidiseks. Samas tähen- dab see ka fermioni poolt tekitatava omamagnetvälja (spinn-magnetvälja) suuna muutumist fermio- nile väljastpoolt mõjuva magnetvälja suuna suhtes vastupidiseks. Algfermionid jagunevad kvarkideks ja leptoniteks
(näiteks fluorograafis) võib saada keskeltläbi teist samapalju lisaks. Kaasaegsele füüsikalisele maailmapildile on omane: 1) fermionide ja bosonite eristamine spinni alusel, 2) atomistliku printsiibi rakendamine väljale (kvantväljateooria) ja 3) Standardmudeli kasutamine. Fermionid on poolarvulise spinniga osakesed. Nad on aine ehituskivid. Algfermionide spinn on ½. See tähendab, et nende sisemist liikumist kui pöörlemist saab iseloomustada impulsimomendiga, mille arv- väärtus on ½ Plancki nurkkonstanti (). Spinnkvantarvu muutumine väärtuselt +½ kuni väärtuseni -½ tähendab pöörlemise suuna (impulsimomendi vektori suuna) muutumist vastupidiseks. Samas tähen- dab see ka fermioni poolt tekitatava omamagnetvälja (spinn-magnetvälja) suuna muutumist fermio- nile väljastpoolt mõjuva magnetvälja suuna suhtes vastupidiseks. Algfermionid jagunevad kvarkideks ja leptoniteks
annaabi.ee 
