Kõige täpsema isiksushäire definitsiooni annab Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon, mille Maailma Tervishoiuorganisatsioon kehtestas diagnoosimise aluseks 1992. a. ja Eesti psühhiaatrid 1993. aastal. ,,Spetsiifiline isiksushäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitu aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis ning ka suhtlemisstiilis." Sarimõrvarid erinevad oluliselt palgamõrtsukatest ja teistest mitme mõrva sooritanud kurjategijatest just motivatsiooni poolest. Kui palgamõrtsukate eesmärk on teenida kasumit, siis sarimõrvar teeb vaid enda rahuldamiseks ja rahulolu saavutamiseks. Ei saa eitada, et pole teistsuguseid teooriaid sarimõrvarite mõttemaailma kujunemise osas. Näiteks arvab teatud osa psühholooge, et sarimõrvarid ei ole
SPETSIIFILINE ISIKSUSHÄIRE on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut valdkonda ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Selle definitsiooni kehtestas diagnoosimise aluseks Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Lisatakse veel, et ebanormaalsed on nii hoiakuid kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. (Allik, Konstabel, Realo 2003: 110). Spetsiifiliste isiksushäirete üldised diagnostilised juhised on järgmised (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): - inimene omab märkimisväärselt disharmoonilisi hoiakuid ja käitumist, mis üldjuhul hõlmavad mitut valdkonda, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis- ja tajumisviisi ning teistega suhtlemise stiili;
annaabi.ee 
