kunstiakadeemiasse. 1901. a. korraldas Tallinnas esimese eesti kunstinäituse. Saatus viis 38aastase kunstniku Ants Laikmaa ja 21aastase abielunaise Marie Hackeri kokku 1904. a. Marie oli tulnud suvepuhkusele oma poolteiseaastase tütrega Moskva kandist, kus tema mehel Carlil oli töökoht. Kaasakiskuva loomuga Laikmaa võitis korrapealt Underi täieliku poolehoiu. "Noore naise ergas vaim ja elav kunstihuvi soodustasid tutvuse arenemist; loomult impulsiivsena ja trotsides väikekodanlikke eelarvamusi, käis pr. Hacker paaril korral kunstnikku ka tema ateljees vaatamas," kirjutab kirjandusteadlane Endel Nirk raamatus "Kaanekukk". Kunstniku ja tulevase poetessi vahel sugenes sügav teineteisemõistmine, Nirgi arvates soov Underit portreteerida otse iseenesest. Või nagu sõnastab kirjandusteadlane Rutt Hindrikus: "Underi ja Laikmaa suhe algab modelli suhtena, kujuneb luuleprintsessi ja Kaanekuke eluaegseks sõpruseks." Armunud Laikmaa maalis 1904. a
päeva tervitades, kuigi eilne uinumine venis võibolla hilisele õhtutunnile. Peale ärkamist on ta kohe valmis tegutsema. Pisut tunneb ehk huvi oma mänguasjade vastu, kuid tavaliselt kipub laps võtma neid asju, mida võtta ei lubata. Kõige enam köidavad nägemisulatuses olevad esemed- asugu need põrandal või kapi otsas. Täiskasvanu korraldused või keelud ei mõju sageli üldse- laps ei pane neid tähelegi. Kui ta hetkeks kuuletubki, on need mõne aja pärast ununenud. Impulsiivsena tormab laps õues mängides samamoodi jooksujalu maailma uurima, arvestamata ohte, mis teda tabada võivad. Liikumise kohmakuse tõttu võib laps sageli komistada ja kukkuda. Õues mängivaid lapsi nähes, ei jää ta nende mängu vaatama, vaid tormab kohe mõtlematult keset mängu. Nähes täiskasvanuid omavahel juttu vestmas, sekkub ta kohe, kui temal on midagi tähtsat öelda. Suhetes teiste lastega on hüperaktiivne laps kannatamatu ning valmis kohe reageerima, kui talle
annaabi.ee 
