· Eksperimendi käigus ei "kulu"eneseregulatsiooni ressurss päriselt ära, vaid inimesed n-ö hoiavad seda kokku · Need tulemused sobivad hästi kokku "kahe protsessi teooriatega" (dual process theories) Eesmärkide konflikt · Eneseregulatsiooni muudab keerulisemaks asjaolu, et ühe eesmärgi saavutamine võib välistada (või teha raskemaks) teise · Nt võivad vastuollu sattuda emotsioonide ja käitumise kontroll (nt olla heas meeleolus ja "käituda korralikult") · Inimesed käituvad impulsiivsemalt, agressiivsemalt jms, kui nad on halvast tujus. Kuid see vahe kaob ära, kui panna nad uskuma, et nende meeleolu ei saa mõjutada. (Baumeister jt) Mäletsemine ehk Kas mõtlemine on alati kasulik? · "Mäletsemine" (rumination) = mingi sündmuse mõttes üle (ja üle ja ...) kordamine (enne või pärast selle toimumist). · Eriti iseloomulik nt depressiooni v ärevushäiretega patsientidele, kes sageli usuvad, et "mäletsemine" on kasulik ja
Omavaheliste suhete jahenemine või taandareng toob kaasa varjatud ala suurenemise. Siin tehakse juttu ülepaljastajatest (overdisclosers) ja alapaljastajatest (underdisclosers). Ülepaljastajad räägivad kõikvõimalikest intiimsetest asjaoludest, paljastades ülearu. Alapaljastajad varjavad väga palju, ei paljasta. Tegelikkuses oleme valikulised paljastajad. Mida väiksemad on pime ja varjatud ala, seda vähem tõenäoline on piiririkkumine ja seda vabamalt ja impulsiivsemalt saab suhelda. Tundmatu ala – see on täielikult tundmatu ala. Siia kuulub kõik see, mida ei ole kunagi avastatud ei teie ega ka kellegi teise poolt. Te võite ainult järeldada, et selline ala on olemas. See võib muutuda tunnetatavaks mingites ekstreemsetes olukordades. See on sügaval alateadvuses. Tuleb esile hüpnoosi, narkootikumide, sensoorse deprivatsiooni olukorras. Samuti avameelsetes vestlustes usaldusväärsete inimestega. Nt paanika ajal.