täitmisega. Lihaspinge regulatsioonimehhanismid motoorsete ühikute rekruteerimine (suuruse printsiip, väike pinge-väiksed lihased, suur pinge-suured lihased, max pingutus-kõik töös), ajaliste suhete regulatsioon/sünkronisatsioon. Lihaspinge regulatsioonimehhanismid üksiku motoorse ühiku tasandil impulsseerimissageduse muutused (mida suurem on alfamotoneuroni impulseerimissagedus, seda suuremat pinget ühik arendab) , impulssmustri muutused (lihaste poolt arendatav pinge sõltub ka sellest, kuidas on erutunud lihases erinevate motoorsete ühiku impulsatsioon omavahel ajaliselt kooskõlastatud) Lihastoonus täielikul puhkseisundil skeletilihastele omane teatud pinge. Maksimaaljõud kõigi lihaskiudude maksimaalse tugevusega kontraktsioonil avalduv jõud (elektrostimulatsioonil) Tahteline maksimaaljõud jõud, mis avaldub maksimaalse lihaspingutuse korral.
"SUURUSE PRINTSIIP" selleks, et lihas arendaks suuremat pinget, peab erutavate mõjude intensiivsus - motoneuronile kasvama. Vastuseks sellele suureneb erutunud (impulseerivate) -motoneurnite arv antud motoneuronpuulis: lisaks madala erutuslävega väikestele (aeglastele) -motoneuronitele rekruteeruv järjest rohkem ka kõrgema erutuslävega suuri (kiireid) -motoneuroneid. [teadlane E. Hennemann] Motoorsete ühikute impulseerimissageduse regulatsioon. Mida suurem on -motoneuroni impulseerimissagedus, seda suuremat pinget (jõudu) antud motoorne ühik arendab. Eriti oluline roll on impulseerimissagedusel kiirete motoorsete ühikute poolt arendatava pinge regulatsioon. Motoorse ühiku impulseerimissagedus sõltub -motoneuronile saabuvate erutavate mõjude intensiivsusest. Kui see on väike, on aktiivsed madala erutuslävega aeglased motoorsed ühikud, mis impulseerivad suhteliselt madalal sagedusel, kindlustades suhteliselt nõrga lihaspinge.
annaabi.ee 
