Dagö Koostaja: Milli Mallikas 10.a 17.12.07 Bändist · 1998 aasta sügisel loovad Lauri Saatpalu, Peeter Rebane ja Tiit Kikas Dagö. Improviseeriva etno-folk trio otsingud kulmineeruvad 2000. aasta suvel plaadiks, mis tunnistatakse aasta parimaks etno-folkrock teoseks. Laval liituvad Dagöga Toomas Rull ja Raul Vaigla (drum & bass). · 2002. aasta algul lahkub Tiit Kikas. Suvel ilmub album "Toiduklubi",mis toob tiitli aasta ansambel.Klahvpille mängib nüüdsest Taavi Kerikmäe. · 2003 suvel tuur "Dagö ja Ultima Thule". Sügisel ilmub 3. album "Hiired Tuules". Uus trummar: Petteri Hasa.
ühtlasi stiili, saades viimastel aastatel kohalikus kultuuriruumis intelligentse sõnakeskse popmuusika sünonüümiks. Järgnevas referaadis annan lühikese ülevaate Dagö ,,eluloost", koosseisust ning muidugi, mis kõige tähtsam lugudest, lauludest, olemusest enda tunnetest. (Pildil: vasakult Taavi Kerikmäe, Peeter Rebane, Petteri Hasa, Lauri Saatpalu ja Raul Vaigla.) 1. Dagö 1.1.Ajalugu o 1998 aasta sügisel loovad Lauri Saatpalu, Peeter Rebane ja Tiit Kikas Dagö. Improviseeriva etno-folk trio otsingud kulmineeruvad 2000nda aasta suvel plaadiks, mille annab välja Hyperrecords, ainuke, kes riskida julgeb. Plaat tunnistatakse aasta parimaks etno-folkrock üllitiseks. Laval liituvad Dagöga Toomas Rull ja Raul Vaigla (drum & bass). o 2001. aasta suvel võidab Dagö Pärnus "Lühima öö improvisatsioonifestivali" peapreemia, sügisel on Tallinnas Jethro Tulli soojendusesineja. o 2002. aasta algul lahkub Tiit Kikas
teadaolevalt esimene pianist, kes improviseeris antud teemadel (Berendt 1999: 19). Siit alates kaldub džäss oma arengus üha enam kõrvale süvamuusika tuntud radadelt ja kuigi edaspidigi on neil küllaltki tihedad (ja kohati vägagi lähedased)36 sidemed, on nad siiski täiesti erinevad nähtused muusikamaastikul. Süvamuusikas on asetatud põhirõhk teose peen- susteni viimistletud vormiarendusele, millele allub kõik muu, džässis aga improviseeriva muusiku loominguvabadusele, kus vormiküsimused on marginaalse tähtsusega. Nagu kirjutab Walther Ludwig Bühl: “Improvisatsioon on muusikalise transformatsiooni kunst” (Bühl 2004: 181). Seega on improviseeriv džässmuusik ühtaegu improviseerija, helilooja ja interpreet ühes isikus, muutudes tahes-tahtmata mängitava pala kaasautoriks. Seda fenomeni on tunnustatud ka seadusloome tasandil – paljude maade autorikaitse seadustik näeb džässimprovisatsioonide
annaabi.ee 
