Juhtimise alused. Tallinn, 2001, lk. 67 139 Bormann, D., Vorotina, L., Federmann, R. Menedzment: predprinimatel'skaja dejatel'nost' v rynocnoj ekonomike. Hamburg: S und W, Steuer- und Wirtschaftsverl., 1992, lk.109 140 Reiljan, A. Ettevõttemajandus. Tartu: TÜ Kirjastus. 1997, lk. 174 141 Schierenbeck, H. Grundzüge der Betribswirtschaftslehre. 11., völling überarbeitete und erweiterte Auflage. München- Wien: R. Oldenbourg Verlag, 1993, lk. 85 Plaanimine on alternatiiv improviseerimisele. Plaanimine on eesmärgipärane tegevus: eesmärk plaanimine plaan. Improviseerimine on intuitsioonile toetuv tegevus: intuitsioon improviseerimine improvisatsioon.142 Otsuste vastuvõtmine intuitsiooni, improvisatsiooni ja omandatud kogemuste alusel ei vii reeglina optimaalsete tulemusteni, kuna: 1) seosed jäävad ebaülevaatlikeks; 2) asjaolud jäävad keerulisteks ja läbipõimunuteks; 3) toimuvad andmete osalised muutused; 4) valdav on irratsionaalsus
Eelöeldust võib jääda mulje, et bändikaaslaste ideedega arvestamine on vaid “hea tava” küsimus. Tegelikult on see üsnagi sageli kasutatav koostöö liik, sest nii tekkiv sünergia tõstab tunduvalt kogu esituse taset. Seega, mitte keegi ei tea pala algul, milliseks täpselt see sel korral kujuneb. Arusaadavalt ei ole sellises olukorras keerulised vor- mid ja vormiarendused õigustatud, kuna need põhjustaksid liigseid probleeme ja muutuksid oluliseks takistuseks vabale improviseerimisele. Viimastel aastatel on siiski märgata huvi kasvu süvamuusika eeskujul vormi arendada, säili- tades džässile omase improviseerimisvabaduse. Üht sellist võimalust tutvustas IASJ 17. iga- aastasel suveseminaril (7.–13.07.2007) Sienas itaalia džässmuusik ja -helilooja Claudio Fasoli oma loengus “Ettearvamatuse lõpuleviimine džässis” (Achieving Unpredictability in jazz). Iseloomulikuks jääb aga see, et džässmuusikud eelistavad lihtsaid vorme, mida on teatud
annaabi.ee 
