Töölauluks peetakse rütmilist, a capella laulu, mida lauldakse füüsilise(tihtipeale korduvate liigutustega) tööd tegemisel. Laulud on organiseerivad ja ergutavad. Kuna suur osa oli ühistööl(istandustes, puuvillaväljadel, raudteede ehitusel), oli levinuim esitusvorm eeslaulja ja koori vaheldumine. Tavaliselt koosnes laul lühikestest fraasidest, mida koor muutmata kujul kordas. Hea eeslaulja sai hakkama ka uute salmide improviseerimisega. spirituaal on vaimulik koorilaul, mis kujunes välja Aafrika rituaalsete laulude ja euroopaliku muusika segunemisel. See protsess kandis osalt ka vägivaltset iseloomu, kuna orjadel ei lubatud oma suguharu religioosset kombestikku järgida, vaid sunnit neid liituma kristliku kirikuga. Spirituaali euroopalik pale avaldub harmoonias, meloodikas ning lihtsamate vormielementide (fraas,periood) kasutamises. Ühine nii Euroopa kui ka Aafrika kultuurile on
sõjaväeline. Algul näis kõik papa tahtmist mööda minevat, kui poleks vaid olnud poiste mässulist-isa vaatevinklist-kiindumist muusikasse. Vaid suure vaevaga õnnestu nende emal manguda mehelt välja luba poistele klaverimängu õpetada. Nõusolekus saamisel osutus määravaks proua Straussi väide, et klaverimänguoskuseta noormehed ei pälvi seltskonnas haritud inimeste mainet. Varsti rabas Johann sõpru ja tuttavaid nii oma mänguoskuse kui ka klveril improviseerimisega. Isa unistused purunesid. Liiatigi selgus "piinamisega ülekuulamine" tulemusena, et Johann on juba ammu salaja viiulitunde võtnud. Veel enam, tema õpetajaks osutus Straussi seeniori orkestri parimaid viiuldajaid Franz Amon. Noor Johann tasus nende tundide eest õpetajapalgaga, mida ta teenis, andes omakorda muusikatunde nende rätsepast naabri peres. Mõne aja pärast kaotas isa Johann südame ühele oma arvukatest austajannadest,
Äärmuslikud kuldsed tunnevad end kohustatuna teisi kritiseerida ja kiituste jagamine tundub nende jaoks ebavajalik, sest keegi ei küündi nende standarditeni. Sellepärast on neil teiste värvidega probleeme, sest teised peavad neid negatiivseteks ja ülemäära kriitilisteks. (T. Maddron 2002) Kuldsete põhimuredeks on liiga tõsine ellusuhtumine. Teiste värvide seast paistavad nad silma kohusetunde ja tänukohustusega. Nad usuvad intuitsioonidesse ega jää rahule kokkulappimise ja improviseerimisega. (T. Maddron 2002) 11 3. VÄRVIDE LAHTISELETUS 3.1 Must Must on isiksus, kes on igast olukorrast üle, hoides informatsiooni enda teada. Must viitab sellele, et miski on soikunud või varjatud olekus. Kui inimese elust on midagi puudu, siis soovib ta end musta riietada. Negatiivne must on pessimist, kes kardab uut ja ees ootavat. (Verner- Bonds. L . 2003) Siiski sisimas valitseb musta distsipliin, mis toob omakorda kaasa vabadustunde