konservatooriumi õppejõuga, kes kutsus ta sinna. Maj. põhjustel ei läinud. Peale kooli läks Tallinnasse, kus tahtis saada koduõpetaja paberid. 20-aastaselt läheb Peterburi konservatooriumisse, kus õpib kõik ära 4 aastaga. (1893-1897). On esimene eesti helilooja, kes põhierialana õpib kompositsiooni (orkestripillid, vormireeglid, muusika töötlemisvõtted), õpetajaks Rimski-Korsakov (mereväelase haridusega) ja õppis ka orelit. Mart Saar, Rudolf Tobias- suurepärased orelil improviseerijad, Pet. kons.-s. Peale kons. jääb mõneks ajaks Peterburi, kus on kohalik eesti kogudus. Tobias on Pet-s Jaani kiriku organist. 1904 tuleb Tartusse, looming on üsna väike, sest oli tütarlaste gümnaasiumis ja Treffneris muusikaõpetaja. Koos Aleksander Lättega (paneb eestis kokku esimese sümf. orkestri) hakkab kontserte andma, missasid jne., kus on koor, orel ja solistid. Tobias paneb Treff. gümnaasiumsi kokku eesti esimese keelpillikvarteti (I ja II viiul, vioola, tðello)
Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks. Etendused olid tasuta. Commedia dell´arte Commedia dell' arte on itaalia rahvakomöödia, mis tekkis 16.- 17. sajandil Veneetsia piirkonna rahvapidustustel. Näitlejad mõtlesid välja tekste laval. Kanti naljakaid maske ja uhkeid kostüüme. Mängisid rändnäitlejad ehl miimid, kes igaüks kehastas kindlat tegelas kuju. Näitlejad pidid olema nii akrobaadid, tantsijad, muusikud, zonglöörid ja improviseerijad, kes naeruvääristasid tolle ajastu ühiskonda ja inimpahesid. Prantsuse näitekirjanik Moliere (1622-1673) alustas commedia dell' arte laadis farssidega. Tema viimased näidendid käsitlevad üldinimlikke pahesid, nende hulgas on ka komöödia "Scapini kelmused", kus naeruvääristatakse kõige rohkem inimeste kergeusklikkust. Näitemänge mängiti vabaõhulavadel ja linnaväljakutel laada ajal. Etendusteks püstitati väljaku pukkidele lava, taustaks riputati kardin
tulemusena tegi Nikolai Rimski-Korsakov talle ettepaneku asuda tema juurde õppima erikompositsiooni. • 1898. aastal lõpetas A. Kapp Peterburi Konservatooriumi oreli erialal. • A. Kapp astus N. Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassi samal aastal, kui Tobias selle lõpetas. Vaatamata sellele kohtusid nad tihti, kuna neid ühendas armastus muusika, eriti orelimängu vastu, ning nad mõlemad olid ka väga head improviseerijad. • Oma muusikalise eruditsiooni ja kunstiliste veendumustega avaldas Tobias kahtlemata suurt mõju A. Kapile. Just sel ajal kirjutas A. Kapp oma I Viiulisonaadi ning mõned soololaulud, samuti esimese sümfoonilise heliteose avamängu "Don Carlos". Elu Astrahanis (1904-1920) • 1903. aastal tegi Moskva Konservatooriumi direktor ja Venemaa Muusikaühingu esimees V. Safonov Artur Kapile ettepaneku asuda tööle Astrahani Muusikakooli direktorina. 1904
annaabi.ee 
