kokkupõrkeni õpetaja Korneliga (prototüüp Vello Saage). Konfliktid tädiga ja suutmatus jätkata sumbunud õhkkonnas päädivad Aarne lahkumisega kollasest majast ning kolimisega sõbra juurde. Kool on peagi lõppemas. Aarne arutusi elust, armastusest, ühiskonnast ja inimese kohustusest antakse edasi vestluste kaudu sõpradega - küünikust Ando ja idealist Indrek. Unt ei vahenda niivõrd tegevust kui meeleolusid, impressioone, mida peegeldavad ka peatükkide pealkirjad (Vihmane päev, Rütmiline päev, Segane päev, Kahtluste päev). Tegelastes on ebakindlus, otsimine, romaani üldine toon on närviline. Lause on lühike, palju on dialooge. 1992. aastal kirjutas Unt oma noorusaja teost liignaiivseks pidades täiendustega "õiendusromaani" "Tere, kollane kass Mati Unt pole mitte ainult eesti kirjanduse elav klassik, vaid ka omapärane ja tunnustatud lavastaja
inimesed õiglaseks peavad". Moraalitunne on arenenud välja, sest inimestel on vaja teha teistega koostööd. Faktid ei kinnita inimeste täielikku egoismi. Hume vaated vastavad paljuski XX sajandi filosoofide vaadetele. Kogemused on põhjustatud muljetest ja tajudest, millest tulenevad ka ideed ehk mälupildid muljetest, kuid see võib tekitada vigu, mida me ei taju. Hume filosoofia raskusi: "Kui ma otsin oma mina, leian vaid kimbu impressioone." Kes on see kes otsib ja kes on see kes leiab. Kas see värvilaikude, helide, maitsete, lõhnade kimp on tõesti võimeline midagi otsima ja mingit "mina" - kontseptsiooni omama? Lootusetus: "Kus ma olen, või mis ma olen? Millel põhineb minu eksistents ja mis olekusse ma pöördun tagasi? Kelle soosingut ma peaksin taotlema ja kelle viha ma peaksin kartma? Millised olevused ümbritsevad mind ja keda ma neist mõjutan või kes neist mõjutavad mind