a) sümbolite kasutamine ( nt."Popi ja Huhuu", kus tegelasteks on koer ja ahv, kes sümboliseerivad erinevaid inimtüüpe. Popi on truu ning arukas, kuid passiivne ja orjalik. Huhuu on aktiivne ja julge, kuid agressiivne ja rumal. Peremehe lahkumine sümboliseerib inimest jumalate maailmas. Huhuu hakkab laamendama, seejärel jooma ning Popit kiusama. Popi võtab ta endale uueks isandaks. Huhuu satub viinaotsinguil lõhkeaine peale ja maja lendab õhku. See sümbolisserib maailma lõppu.) b) impressionistlikkus keskendutakse muljetele, värvidele, kujutluspiltidele ja tunnetele (nt "Toome helbed", kus on kirjeldatud Leeni tundeid, mõtteid ; loodust.) c) ekspressionistlikkus pööratakse tähelepanu inimese suhtele ühiskonnaga ja moraalile. Teosed on sünged, maailmalõpu/katastroofi meeleoluga ( nt. "Inimese vari".) d) fantastilisus ( nt "Maailma lõpus" , kus toimuvad mitmed ebaloogilised ja üleloomulikud sündmused , mis tähistavad mingit reaalset arusaama elust. Hiidneitsi
,,Poliitik", ,,Õnne ilutulestik, olid sotsiaalse probleemi esiletõstmises otse mustertükid. Naturalismi üleskutse äratas ka taani moodsama kirjanduse ühe kõige väärtuslikuma ande Jens Peter Jacobsen'i (1847-85). Selle noore darvinisti ja loodusteadlase lühike kirjanduslik tegevus andis taani kirjandusele paar klassikaliseks saanud romaani ja rea vähemaid meistrinovelle. Temal esineb taani kunsti üks sagedasti esinevaid põhiomadusi: impressionistlikkus, peentöö, novellipärane detailinokitsemine, üksikpiltide loomine pideva eepilise jutustuse asemel. Tema ajalooline romaan ,,Marie Grubbe" (1876, eesti k. 1932). Oma teoses arendatavad vaated on naturalisti eluvaated. Teine romaan ,,Niels Lyhne" (1880, eesti k. 1930)- tüüpilise taanlase hingeelutraagika, kellel puudub teovõime oma eesmärkide elluviimiseks. Tema naturalistliku kunsti teeb mõjuvamaks peen, poeetiline, kuid alati täppis