mida püüti võimalikult vähe muuta. Kirjeldage romantismiajastu itaalia ooperi süsteemi (Kes juhtis teatritruppi? Kuidas toimis helilooja ja teatri koostöö?) Teatritruppi juhtis impressaario, kes tellis heliloojalt tüki, koostas truppi ning üüris ruumid. Aasta jagunes kolmeks hooajaks (stagione). Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp, ühte ooperit mängiti seni, kuni jätkus publikut. Helilooja müüs oma ooperi impressaariole, honorari sai alles peale kolmandat etendust ja kaotas igasugused õigused sellele. Kui etendus läbi kukkus, jäi helilooja honorarist ilma. Tänu Verdile 19 sajandi II poolel see muutus; ta müüs oma teoseid kirjastajale ning teatrid maksid talle kindlaid summasid. Missugused maad olid juhtpositsioonil? Mis iseloomustab itaalia ooperit? Nimeta loojaid? Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa. Bel canto- kauni meloodiaga virtuoosne laulmisstiil
oli Pariis, kus olid kõige paremad tingimused ooperi ettekanneteks, esmajoones raha. Pariisist ooperitellimuse saamine tähendas, et helilooja on jõudnud rahvusvahelise tunnustuseni. ITAALIA Itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis oopereid. Oopereid esitati seeriatena, see tähendab kavva võetud ooperit mängiti nii kaua, kui publikut jätkus. 19. Sajandi esimesel poolel oli tavaks, et helilooja müüs oma ooperi impressaariole, kusjuures honorari sai helilooja kätte alles pärast kolmandat etendust. Ooper võis läbi kukkuda mittesobivate lauljate, peaosatäitjate tujude, nõrga libreto (sisu), aga ka liiga julgete uuenduste tõttu, mida publik vastu ei võtnud. PRANTSUSMAA Pariis oli kosmopoliitne (paljurahvusline) linn ja rahvusvaheline ooperikeskus. 19. Sajandi esimesel poolel tegutsesid siin ooperiteatritena Pariisi Ooper (tõsise ooperi esitamiseks),
Ooperid endiselt tellimustööna. Kuni 1850 suhtuti ooperisse kui toormaterjali, mis võis enda nägemuse järgi muuta.Eesmärk-publiku soosing.1850 hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Itaalia: Impressaario-üürib teatri,koostab trupi koosseisu ja tellib ooperid. 1 aasta jooksul 3 hooaega ehk stagionet.Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp.Kavva võetud oopereid mängiti nii kaua kuni oli publikut.Helilooja tegi ooperi valmis ja müüs impressaariole,helilooja sai raha peale 3.ndat etendust, heliloojal ei olnud ooperile enam õigusi.Ooper võis feilidamitmetel põhjustel(artistidevahelised probleemid jne),sel juhul helilooja raha ei saandudki.Sajandi I poolel kirjutati oopereid väga kiiresti.Sageli kasutati avamängu mõnest teisest ooperits.Donizetti,Bellini,Rossini. Bel Canto-Ilus laul, tehniliselt raske, virtuooslik. Vokaalne meloodia peamiseks tegelase iseloom. vahend
Kolmas algas pärast 15 Ülestõusmispühi ja kestis suveni. Igaks stagione'ks pandi kokku uus trupp (eriti häid lauljaid taheti muidugi edasi endale hoida, seda ka järjest suurenevate honoraride abil). Oopereid esitati seeriana, st kavva võetud ooperit mängiti nii kaua kui publikut jätkus. Veel 19. sajandi esimesel poolel oli tavaks, et helilooja müüs oma ooperi impressaariole, kusjuures kogu oma honorari sai ta kätte alles pärast kolmandat etendust. Edasi tal õigusi oma teosele enam polnud ja see talle midagi sisse ei toonud. Kui ooper kukkus juba esietendusel läbi, jäi helilooja ka rahast ilma. Läbikukkumise võisid põhjustada mittesobivad lauljad, peaosatäitjate kapriisid, nõrk libreto, aga ka liiga julged uuendused ooperis, mida publik ei pruukinud kohe vastu võtta. Heliloojal jäi loota ainult sellele, et järgmise ooperiga juhul kui ta
annaabi.ee 
