väljaspool Saksa-Rooma riigi piire ja esialgu pidigi ta saama kasutada kuninga tiitlit vaid Preisimaa kohta, kuid vaikselt laiendas ta selle nimetuse ka Brandenburgile ning niiviisi tekkinud Preisimaa kuningriigist sai peagi üks Euroopa sõjaliselt võimsaimaid riike. Friedrich Wilhelm I Preisimaa kuningas, kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, äärmusliku merkantilismi esindaja. Berliini tänavatel võidi naistel rõivad katki rebida, kui need olid valmistatud importriidest. Friedrich II Suur Wilhelm I järeltulija. Keelustas piinamised ning deklareeris usuvabadust. rajas oma lossi Sanssouci loss. Maria Theresia Austria valitseja, tegi läbi mitu reformi piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. Rajas Schönbrunni lossi Viinis. Rõhutas kõlblust ja kombelisust. Joseph II Maria poeg. Kõige ulatuslikumad reformid tolleaegses Euroopas. Deklareeris võimule tulles kõikide inimeste vabadust ja võrdusst
39) Millised on katoliikliku ja protestantliku kiriku erinevused abiellu suhtumisel? Protestantlik kirik lubab vaimulike abielu ning abielulahutusi. 40) Too näiteid merkantilistlikkust majanduspoliitikast Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm I oli äärmuslik merkantilismi esindaja Berliini tänavatel võidi naistel riideid seljast rebida, kui need olid valmistatud importriidest. Õukonna kulutused vähenesid senisest viiendikuni vallandamiste ja lauahõbeda ümbersulatamise tagajärjel. Louis XIV rahandusjuhi JeanBaptiste Colbert’i ajal ehitati 240 kilomeetri pikkune Canal du midi, mis läbi EdelaPrantsusmaa ühendas Vahemerd Atlandi ookeaniga. merkantilism valitsev majanduspoliitika 17.saj, colbertism, riig poolt korraldatud majandus süsteem, kus on monopolid, keeruline tollisüsteem.
Et Saksamaal ei saanud olla kahte kroonitud pead, Brandenburg kuulus aga keisririigi koosseisu, sai Friedrich võtta vaid keisri võimu alt välja jääva Preisimaa tiitli. Kuigi riigi tuumikalaks oli edasi Brandenburg, jäi riigi nimeks Preisimaa. Friedrich I poeg Friedrich Wilhelm I [171340] oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, kes on ajalukku läinud äärmusliku merkantilismi esindajana. Berliini tänavatel võidi naistel rõivaid katki rebida, kui need olid valmistatud importriidest. Erinevalt luksust armastanud isast kahandas Friedrich Wilhelm õukonna kulutusi senisest viiendikuni: kammerhärrad vallandati, muusikakapellist jäeti palgale vaid trompetist, lauahõbe saadeti ümbersulatamisele. Õukonda asendas kuninga lähikondlastest tubakakolleegium (Tabakskollegium), mis istus koos õllekruusi ümber. Põhiosa riigi sissetulekutest kulutas Friedrich Wilhelm I sõjaväe palkamisele. Kokkuhoiu eesmärgil
annaabi.ee 
