andmiseks · Nitritid suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse. · Nitritid võivad toiduainetes erinevate amiinidega reageerides anda kantserogeenseid nitrosoamiine. · Vaatamata sellele on nitritite kasutamine lubatud, kuna antibakteriaalset toimet peetakseolulisemaks kui nitrosoamiinide tekke ohtu. · Nitrosoamiinide teket püütakse pärssida lihatoodetesse C- ja E- vitamiini lisades. · Konservantidest on tervisele ohtlikud importpuuviljade pritsimiseks kasutatavad difenüül (E 230), ortofenüülfenool (E 231), naatriumortofenüülfenool (E 232) ja tiabendasool (E233). · Üsna sageli põhjustavad allergiat ka sünteetilised antioksüdandid, nagubutüülhüdroksüanisool (E 320) ja butüülhüdroksütolueen (E 321). · Tuntud konservandid on sorbiin- ja bensoehape ning nende soolad, mida leidub ka mõnedes marjades. Antioksüdandid · Rasvade stabiliseerimiseks toidus
(E104), päikeseloojangukollane (E110), asorubiin (E122), erkpunane 4R (E124), võlupunane (E129), briljantmust (E151) ja pruun HT (E155). Sünteetilised värvained ongi potentsiaalselt kõige ohtlikumad lisaained üldse. See tähendab, et nad võivad (kuigi alati ei pruugi) tekitada mõnel inimesel tervisehäireid. Tavaliselt on neid lisaaineid erksavärvilistes maiustustes. Konservantidest on tervisele ohtlikud importpuuviljade pritsimiseks kasutatavad difenüül (E230), ortofenüülfenool (E231), naatriumortofenüülfenool (232) ja tiabendasool (E233). Üsna sageli põhjustavad allergiat ka sünteetilised antioksüdandid, nagu butüülhüdroksüanisool (E320) ja butüülhüdroksütolueen (E321). Lisaaine võib osutuda allergeeniks, kutsudes sünteetiliste lisaainete suhtes ülitundlikel inimestel esile allergia. Et ülitundlikel inimestel võivad allergiat