vajalike tootmisvahendite sissevedu. Nii kasvas import ekspordiga võrreldes kasvas 1939. Aastal võrreldes 1938. Aastaga 14%, import kahanes aga 5%. Seetõttu muutus kaubavahetuse bilanss taas positiivseks. 2.2 Struktuur Eesti väliskaubanduse struktuuris domineeris ajavahemikul 1919-1939 import. 21 aasta jooksul ületas eksport impordi vaid üheksal korral, mis näitas, et Eesti väliskaubandust iseloomustas krooniline puudujääk. Iseseisvuse algaastatel 1919-1924 mõjutas impordimahu märkimisväärset kasvu kaubanappus siseturul, mistõttu oli vaja sisse vedada toidu- ja tarbekaupa ning arendada ja moderniseerida tööstust ja põllumajandust. Kõige halvem kaubavahetuse bilanss oli 1923. Aastal ,kui väliskaubanduse defitsiit oli 36,2 miljonit krooni ehk 24,1% üldkäibest. 2.3 Kauba import ja eksport Suurenes ka väliskaubandus. Väljaveoartikliteks olid: või, sealiha, kanamunad, kartul, metsamaterjal, tselluloos, paber, tekstiilikaubad, lina, tuletikud, klaas
mõjude leevendamiseks võivad arenenud riigid jätta teatavatel tingimustel 4% ja arengumaad 5,3% oma ,,tundlikest" toodetest sellisest maksude vähendamisest välja. Lisaks saavad arengumaad piirata tollimaksude vähendamist 12%-l kõikidest toodetest, millest 5% oleksid igasugusest maksude vähendamisest vabastatud. ,,Eriliseks kaitsemehhanismiks" nimetatud mehhanism võimaldaks neil riikidel kaitsta ka teatavaid tooteid impordimahu suure kasvu puhul. Tööstuskaupade puhul oleksid tollimaksud 11% kuni 12% Indias ja Brasiilias ning 3% arenenud riikides. Tärkava majandusega riigid saaksid kaitsta kuni 14% oma ,,tundlikest" toodetest. Nn koondumisvastase mehhanismi kehtestamise abil takistatakse siiski terve tegevusvaldkonna kaitsmist riigis. Arenenud riikidel oleks nende meetmete rakendamiseks viis aastat, tärkava majandusega riikidel kümme aastat ning Hiinal WTO uue liikmena kolmteist kuni neliteist aastat. b
annaabi.ee 
