Üks suuremaid lihttöötajatele hõivet pakkuvaid toiduainetetööstuse sektoreid on kala(konservi)tööstus, mille toodangust ligi 80 protsenti läheb ekspordiks peamiselt SRÜsse, suurimas mahus Ukrainasse. Ka muu Ida-Euroopa on Eesti kalatoodete peamiseks sihtturuks, kuna lääneriikides on teistsugune tarbimistraditsioon. Samas võib sellele suhteliselt edukale tööstusharule tulevikus ette näha probleeme, kuna SRÜ maades Eesti konservide eest pakutavad impordihinnad on madalad ning toorainekala hind tõuseb kiiresti tänu Läänemere kalavarude väljapüügi rahvusvahelise piiramisele. Kala-, piima- ja lihatööstuste jaoks on kätte jõudnud aeg täita kõrgenenud sanitaar- ja kvaliteedinõudeid, nagu see on võetud kohustuseks Euroopa Liidu ees. See nõuab olulisi investeeringuid ning nii mõnedki väiksemad vabrikud suletakse. Vaatamata visalt püsivale illegaalse alkoholi tarbimisele on viimastel aastatel taas tõusnud
Eestisse sisseveetavatest kaupadest olid tähtsamad: kivisüsi, kunstväetised, petrooleum, raud, teras, tekstiilikaubad, masinad, autod, teravili, puuvill, kemikaalid. 9 Eksport tootmisharude seisund muutus eriti raskeks pärast Inglise naela devalveerimist 1931. Aasta sügisel. Et eestlased inglaste eeskuju ei järginud, vaid hoidsin krooni kurssi kõrgel, vähenes Eesti kaupade konkurentsivõime peamise ekspordipartneri turul. Impordihinnad langesid 1931. Aastal eelmise aastaga võrreldes 20% ja ekspordihinnad 25%. Hinnalangus kestis 1933. Aasta teise pooleni. Ülemaailmse majanduskriisi aastail, kui rahvusvaheline kaubandus kokku varises, vähenes ka Eesti väliskaubanduse käive, ulatudes kriisi sügavseisus, 1932. Aastal vaid 79,5 miljoni kroonini. Niisiis oli käive kolm korda väiksem kui 1928. Aastal. 3 MINISTRID, KES JUHTISID EESTI KAUBANDUST 1918-1940 J. Raamot 1918 A. Kerem 1924 A
annaabi.ee 
