tõesena tajuda. Materiaalses implikatsioonis võivad komponentlaused olla teineteisest sisu poolest täiesti sõltumatud. b) Formaalne implikatsioon (formal implication) on arutlusskeem, milles antetsedent implitseerib konsekvendi, kui leidub kehtiv arutlus, mis lähtub aluseks olevast väidete hulgast kui eeldusest ning jõuab välja tagajärjeni kui lõppjärelduseni. Formaalset implikatsiooni nimetatakse ka loogiliseks järelduvuseks. Nt saab formaalse implikatsioonina mõista lauset „Kui Jaan on poissmees, siis pole ta abielus”. Formaalse implikatsiooni näiteks sobib valem A ∨ B ⇒A, mis on paratamatult tõene oma loogilise vormi tõttu. Formaalset implikatsiooni märgitakse märgiga ⇒ või ⊨. Modaalses loogikas saab formaalset implikatsiooni tõlgendada järgmise väite abil: lausest p järeldub lause q parajasti siis, kui implikatsioon p → q on loogilise paratamatusega tõene. Kui paratamatuse operaatorit tähistada tähega N, siis saame
tõesena tajuda. Materiaalses implikatsioonis võivad komponentlaused olla teineteisest sisu poolest täiesti sõltumatud. b) Formaalne implikatsioon (formal implication) on arutlusskeem, milles antetsedent implitseerib konsekvendi, kui leidub kehtiv arutlus, mis lähtub aluseks olevast väidete hulgast kui eeldusest ning jõuab välja tagajärjeni kui lõppjärelduseni. Formaalset implikatsiooni nimetatakse ka loogiliseks järelduvuseks. Nt saab formaalse implikatsioonina mõista lauset ,,Kui Jaan on poissmees, siis pole ta abielus". Formaalse implikatsiooni näiteks sobib valem A B A, mis on paratamatult tõene oma loogilise vormi tõttu. Formaalset implikatsiooni märgitakse märgiga või . Modaalses loogikas saab formaalset implikatsiooni tõlgendada järgmise väite abil: lausest p järeldub lause q parajasti siis, kui implikatsioon p q on loogilise paratamatusega tõene. Kui paratamatuse operaatorit tähistada tähega N, siis saame
annaabi.ee 
