W&M konjunktid ning valemis WÚM disjunktid • Valemite W ja M konjunktsioonile W&M klassikaliselt omistatud tõeväärtuseks on õige vaid siis, kui mõlema konjunkti (st nii W, kuid ka M) klassikaliselt omistatud tõeväärtuseks on õige • Valemite W ja M disjunktsioonile WÚM klassikaliselt omistatud tõeväärtus on õige vaid siis, kui vähemalt ühe disjunkti (st W või M) klassikaliselt omistatud tõeväärtuseks on õige Hulgateooria valemite implikatsioonidele klassikalisel viisil omistatud tõeväärtused • Kui W ja M on hulgateooria valemite tähised, siis järgnev kirjutis WÉM tähistab valemite W ning M implikatsiooni ehk järeldamist, milles eelduseks on W ning järelduseks on M Märkus. Ei tohi segi ajada järeldamist ning järeldust! Järeldus on järeldamise n-ö teine operand (eeldus aga – esimene operand). • Implikatsiooni WÉM klassikaliselt omistatud tõeväärtuseks on
kuidas teoreetilisele küsimusele vastata, siis on argumenteeritud valik neist ühe kasuks, ühtlasi ka teiste võimalike vastusevariantide kriitika. Kriitika on seetõttu teoreetilise arutluse iseväärtusega komponent ja teoreetiline mõtlemine, ning filosoofiline mõtlemine sealhulgas võib-olla iseäranis, on sisemiselt kriitiline mõtlemine. Viimaks viienda elemendina teoreetilise mõtlemise koosseisus tuleks veel osutada implikatsioonidele, mis jällegi on just filosoofilise mõtlemise erilised huviobjektid. Implikatsioonid on need tuletised või ka eeldused, mida teoreetiline mõtlemine endas kätkeb, kas teadlikult või ka nö. vaikimisi. Igasugune mõtlemine omab paratamatult implikatsioone – iga küsimus on püstitatud teatud eeldustelt ja kätkeb endas teatud tuletisi. Ning samuti on lugu teiste teoreetilise nagu ka mitteteoreetilise mõtlemise komponentidega. Teoreetilist, ja iseäranis
annaabi.ee 
