Spermatosoidide eluiga on 1-2 ööpäeva. Munarakk on peale ovulatsiooni viljastumisvõimeline 1 ööpäev. Rasestumise tõenäosus on kõige suurem kui suguühe toimub ovulatsiooni päeval või paar päeva enne seda. Erandlikel juhtudel võib rasestuda ükskõik missugusel päeval, v.a menstruatsiooni ajal, sest alati võivad esineda lisaovulatsioonid. Ovuleeriva munaraku areng on peatunud II meiootilise jagunemise metafaasis. Meioos läheb lõpuni viljaastumisel, mis toimub munajuhaampullis. IMPLANTEERUMINE JA PLATSENTA ARENG Blastosüsti välimise kihi trofoblasti rakud tungivad emaka limaskesta- blastotsüst implanteerub. Trofoplast koos tekkiva mesodermi ja embrüa veresoontega moodustab lootekesta- koorioni. Koorioni hatustil koos emaka liamskesta muutunud väliskihiga( detsüüdua) moodustab loote toitumiseks, hingamiseks ja ekskreetsiooniks vajaliku organi- platsenta. Trofoplasti arenedes järk-järgult emaka
Nii kujuneb vahetu kontakt ema verega; algab raseduspuhuse hormooni, kooriongonadotropiini (hCG) tootmine. hCG stimuleerib kollaskeha talitlust, kujuneb raseduspuhune kollaskeha (vt. ptk. "Sisemised suguelundid - 31 munasari") ning suureneb kollaskeha hormooni sisaldus, mis toetab raseduse arengut. Tavaliselt toimub implantatsioon emaka eesmisel või tagumisel seinal munajuhade suubumise kõrgusel. Kui implanteerumine toimub mingil põhjusel madalamale emakasse, võib see kaasa tuua häired raseduse kulus ning ka raseduse katkemise. Raseduse arenedes ümbritseb lootemuna kolm lootekesta: detsiidua, koorion ja amnion. Detsiidua kujuneb kollaskehahormooni suurenemise järel, ta väldib lootemuna ülemäärast tungimist emaka limaskesta. Detsiidua koosneb kolmest osast: 1) kapsulaardetsiidua, mis katab lootemuna emakaõõne poolt, 2) basaaldetsiidua, mis paikneb lootemuna ja emakaseina vahel,
annaabi.ee 
