Ala kuulus Saksamaale, kuid Prantsusmaa tahtis seda endale. See oli maavaraderohke koht. Muud põhjused Ajaloolased on kujutanud Esimese maailmasõja puhkemisele eelnenud aastaid pingete kogunemise ja eskaleerunud kriiside ajana. Nende kinnitusel ei alanud sõda 1914. aastal äkiliselt, vaid siis lihtsalt kulmineerusaastate või isegi aastakümnete pinge. Esimene maailmasõda ei olnud arvatavasti vältimatu. 19. sajandi lõpul oli maailm imperialismiajastus. Imperialism on suurriikide püüded saavutada maailmas suuremat võimu. Imperialismi ilminguiks olid nii koloniaalimpeeriumide teke kui lihtsalt majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlikud riigid püüdsid teine- teisele näidata oma võimu, kohta ja tähtsust maailmas. Esimese maailmasõja puhkemist ei üritanud suurriigid takistada. Nemad tahtsid sõda, et saavutada oma eesmärke ning näidata teistele riikidele oma võimu. Polnud sõjavastasust.
Alates 60-80ndatest kommunistlike parteide marginaliseerumine Euroopas, modifikatsiooniks nt erinevad rohelised liikumised jne. RAHVUSLUS: Vastandub kohati vasakpoolsetele ideoloogiatele, kes on rahvuslusega vaenujalal (konservatiivide edasiareng); kritiseeriv omakorda liberalismi suhtes (üleilmastumise ja kaubanduse suhtes). Rahvuslus kui isoleeriv, sissepoole suunatud kitsas ideoloogia, rahvusluse tuum 19.saj II poole imperialismiajastus. Kaks peamist kontseptsiooni: Prantsuse (rahvus kui riigi kodanike kogum, vastandub despootiale kõik Prantsusmaal elavad inimesed on prantslased, hoolimata nende keelest, kultuurist, kuulumise ajast jne) ja Saksa (kultuurilis-keeleline rahvuslus, Eesti tüüp). 19.saj rahvuslus Lääne-Euroopas: Napoleoni sõjad, neist tingitud vajadus leida erinevusi Saksa-Prantsuse vahel pole küll Saksa riiki, küll on saksa keele ruum, mis omakorda tingis
annaabi.ee 
