Integratsiooni põhilisteks tunnusteks on vastastikune tolerantsus ja usaldus. Eesti tolerantsuse probleemid pärinevad suuresti ajaloost, mis seob meid Nõukogude Liiduga. On karm tõsiasi, et NSVL hävitas Eesti Vabariigi ja on korduvalt rakendanud meie suunas vägivalda. Osa eestlasi on küüditatud ilma igasuguse süü ja kohtuostusteta Siberisse, samal ajal kui teine osa oli sunnitud põgenema lääneriikidesse. Suur osa praegustest muulastest on asunud siia elama N.Liidu imperiaalset rahvuspoliitikat arendama. Selle eesmärgiks oli pärast Eesti riigi hävitamist tõrjuda maalt järk-järgult välja ka eesti keel ja kultuur, asendades need vene keele ja nõukogude kultuuriga. Oluline samm integratsiooni probleemide lahenduse poole on minevikule otsa vaatamine. Mineviku möönmine on arusaadavalt paljudele muulastele ülimalt raske, ent ilma selleta on nende integreerumine savijalgadel. Eesti venelastel on minevikupärandit ületada raskem, sest
poliitikafilosoofia arengus antiikaja poliitiliste õpetuste ajastu. Algupärased ja sügavad mõtisklused polise päritolu ja toimimise aluste, poliseelu moraalsete, õiguslike ja poliitiliste probleemide lahendamise üle andsid omas ajas erakordselt kvaliteetse ning tänapäeva vaateveerult jätkuvalt imetlusväärse tarkuse. Väljapaistvaimateks saavutusteks sellel maastikul on antiikaja suurimate filosoofide Platoni (u 429-347 ema) ja Aristotelese (384-322 ema) ning hilisema, hellenismi imperiaalset spetsiifikat arvestava riigimehe Cicero (106-43 ema) poliitilised õpetused. Viimast me käesolevas kursuses ei käsitle. Linnriikide tekkides vahetab kirjutatud seadus ühiskonnaelu reguleerimisel välja tavaõiguse normi. Seaduste, inimeste endi loodud ja kehtestatud seaduste, fikseerimine piiras nende tõlgendamise suvalisust, seadus muutub vaidlejate suhtes neutraalseks jõuks ja omandab inimeste tegude omamoodi objektiivse mõõdupuu rolli. Tekkis ettekujutus ühtsest
annaabi.ee 
