Trükiti ligikaudu 1300 köidet. Tartu Ülikooli avamise kõne, rariteetse raamatu tiitelleht 18. sajandi lõpul kattusid Vene keskvõimude hariduspoliitilised huvid baltisaksa eliidi taotlustega. 21.22. aprillil 1802 taasavati Tartu ülikool rüütelkondadest sõltuva Balti (provintsiaal)ülikoolina. 12. detsembril 1802 Aleksander I poolt kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool (Kaiserliche Universität zu Dorpat; Imperatorski Derptski Universitet). Ülikooli klassitsistlikus stiilis peahoone on ehitatud 18041809. Aastatel 18281838 koolitati Tartu Ülikooli Professorite Instituudis tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele. Aastal 1803 avati eesti keele lektori ametikoht. Aastal 1838 asutati ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts (Gelehrte Estnische Gesellschaft). Tartu ülikooli dünaamiline areng kestis aastatel 18201890, millest aastaid 18551880 on peetud
kohtadel keeleteadlased K. A. Hermann ja M. Veske. D. H. Jürgenson TARTU ÜLIKOOL (4) Eesti Üliõpilaste Selts 1889. aastal alanud 1873–1881 tegutses venestuslaines muudeti selts Vironia nime all tavaliseks kõrgemaks 1883 registreeritakse õppeasutuseks ametlikult Tartu Imperatorski Jurjevski ülikooli juures Universitet 1884. aastal pühitseti Eesti Üliõpilaste Seltsi 1895 kehtestati lipp, sini-must-valge õppekeeleks vene keel trikoloor. Teaduse areng, teadusseltsid 1838 Õpetatud Eesti Selts (Tartus) Antakse välja saksakeelseid toimetisi. Ilmub saksa- ja eestikeelse rööptekstiga “Kalevipoeg” (1857–1861). Seltsi eeskujul asutatakse ka mujal Eestis teaduslikud seltsid: nt. Viljandi Kirjanduslik Selts jt.
annaabi.ee 
