Siis on programmis on semantilised vead ehk sisulised vead. Kui süntaks määratleb ära sõnade ja sümbolite järjekorra lauses, siis lause semantika on lause mõte, tema tähendus. Vigade otsimine programmist ehk programmi silumine on programmeerijalt suurt vaeva nõudev töö ja seetõttu on soovitav programme kirjutades vigadest hoiduda. Nagu paljud teised keeled, koosnevad ka programmeerimiskeeled lausetest. Lause on imperatiivsetes keeltes käsk, algoritmi üks samm. Nagu tavalises keeles on lihtlaused, liitlaused, küsilaused jne, nii on ka programmeerimiskeeles väga mitut liiki lauseid. Kui eesti keeles koosneb lause sõnadest ja kirjavahemärkidest, siis programmeerimiskeele lause koosneb võtmesõnadest, märkidest ja identifikaatoritest, mis on kirja pandud vastavalt keele süntaksile. VÕTMESÕNA on spetsiaalse tähendusega sõna, mille esinemise järgi jagatakse lauseid erinevatesse liikidesse
eesti kõnekäändude teise suurema ja selgema rühma. Lause bukvaalset ja kujundlikku osa siduva vormeli järgi võib eristada mitmeid allrühmi: 1) nii et- ~ nii mis- e. konsekutiivfraasid: Anna nii, et nahk nuriseb; Jookse, nii et keel vesti peal; Läks mis laulis; Läks, nii et kannad välkusid; Magab mis norin; Nii et tolm taga; Nii hea söök, et viib keele alla; Räägib, nii et suu vahutab (peas); Valetab, nii et suu suitseb 2) kas või- e. kontsessiivfraasid (harilikult imperatiivsetes lausetes): Häbene või silmad peast välja; Jookse või nahast välja; Karga või karguga; Karjub kas või kõrvad lukku; Löö või maha; Mässi või ümber sõrme; Naera või lõhki; Raiu või tükkideks; Tee või puust ette ja värvi punaseks; 3 Tee või tina; Tulgu kas või pussnuge (ja pisikesi poisse) alla 3) gi/ki-, ka- fraasid (tavaliselt eitavais lausetes): Ei anna kivi ka pähe lüüa; Ei jõua kolmenigi
mõte, tema tähendus. Ei leidu maailmas programmi, mis oskaks sajaprotsendiliselt mingi teise programmi kohta kindlaks teha, kas selles leidub semantilisi vigu või mitte. Vigade otsimine programmist ehk programmi silumine on programmeerijalt suurt vaeva nõudev töö ja seetõttu on soovitav programme kirjutades vigadest hoiduda. Programmeerimise algkursus 11 - 89 Lause Nagu paljud teised keeled, koosnevad ka programmeerimiskeeled lausetest. Lause on imperatiivsetes keeltes käsk, algoritmi üks samm. Nii nagu eesti keeles on lihtlaused, liitlaused, küsilaused jne, nii on ka programmeerimiskeeles väga mitut liiki lauseid. Kui eesti keeles koosneb lause sõnadest ja kirjavahemärkidest, siis programmeerimiskeele lause koosneb võtmesõnadest, märkidest ja identifikaatoritest, mis on kirja pandud vastavalt keele süntaksile. Võtmesõna VÕTMESÕNA on spetsiaalse tähendusega sõna, mille esinemise järgi jagatakse lauseid erinevatesse liikidesse
semantika on lause mõte, tema tähendus. Ei leidu maailmas programmi, mis oskaks sajaprotsendiliselt mingi teise programmi kohta kindlaks teha, kas selles leidub semantilisi vigu või mitte. Vigade otsimine programmist ehk programmi silumine on programmeerijalt suurt vaeva nõudev töö ja seetõttu on soovitav programme kirjutades vigadest hoiduda. 17 / 115 Lause Nagu paljud teised keeled, koosnevad ka programmeerimiskeeled lausetest. Lause on imperatiivsetes keeltes käsk, algoritmi üks samm. Nii nagu eesti keeles on lihtlaused, liitlaused, küsilaused jne, nii on ka programmeerimiskeeles väga mitut liiki lauseid. Kui eesti keeles koosneb lause sõnadest ja kirjavahemärkidest, siis programmeerimiskeele lause koosneb võtmesõnadest, märkidest ja identifikaatoritest, mis on kirja pandud vastavalt keele süntaksile. Võtmesõna VÕTMESÕNA on spetsiaalse tähendusega sõna, mille esinemise järgi jagatakse lauseid erinevatesse liikidesse
annaabi.ee 
