hasMoreTokens()) { String word = st.nextToken(); if (result.containsKey (word)) { int k = ((Integer)result.get (word)).intValue(); result.put (word, new Integer (k+1)); } else { result.put (word, new Integer (1)); } } } return result; } // leiaSagedused } // Sagedused Töö massiividega Vaatleme näiteid maatriksite kohta. /** N2ited maatriksitega imperatiivses stiilis. */ public class Maatr { /** Peameetod silumiseks. */ public static void main (String[] s) { int[][] a = new int[][]{ {5, 2, 4}, {0, 1, 5}, {1, 0, 1} }; System.out.println ("Maatriks A: " + soneKuju (a)); int[][] b = new int[][]{ {2, 8, 0}, {5, 3, 1}, {7, 4, 6} }; System.out.println ("Maatriks B: " + soneKuju (b)); int[][] c = summa (a, b); System.out.println ("A + B: " + soneKuju (c));
Menetleval kohtul on õigus nõuda selleks poolte kaasabi. (2) Pooltel on õigus esitada kohtule dokumente välisriigi õiguse sisu kindlakstegemiseks. Kohus ei ole kohustatud poolte esitatud dokumentidest juhinduma. (3) Kohtul on õigus pöörduda abi saamiseks Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi või Välisministeeriumi poole, samuti kasutada eksperte." P i i r a n g u d välisriigi õiguse kohaldamisele on kas otsesed või kaudsed. Otsesed piirangud on seaduse või tehingu sätte tasemel imperatiivses vormis keelud või õigustused välisriigi õiguse mittekohaldamiseks. Kuigi välistusklauslitena on õiguskirjanduses käsitletud reeglina vaid avalikku korda (vt ka REÕS § 7), on tegelikult ka imperatiivsetel normidel sama funktsioon, mis avaliku korra sättel (avaliku huvi kaitse). Näiteks, kaubandusliku meresõidu seaduse § 26. Vedaja vabanemine vastutusest lg (2) ,,Kokkulepe, millega nähakse ette vedaja vabanemine vastutusest muul kui käesoleva
lihtsat keelt asendamaks arvuti protsessori kahendkoodis kirjutatud käsud mnemoonikutega - lihtsate käske tähistavate tähekombinatsioonidega. Programmeerijate jaoks oli see suur samm edasi. 1950. aastatel loodi juba esimesed programmeerimiskeeled, mida tänapäevase mõiste järgi võib nimetada kõrgkeelteks ja need jagunesid mitmesse gruppi. Imperatiivsed ehk käskivad keeled Need on keeled, kus programmi põhiliseks elemendiks on käsk ehk instruktsioon. Imperatiivses keeles kirjutatud programm kirjeldab üksikasjalikult, mida on vaja teha ja kuidas seda on vaja teha - programm on käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on: · Fortran I (1954) · Algol 60 · Cobol 60 · Fortran IV · Basic (1963) · PL/1 · Simula (1967) · Algol 68 · Pascal (1970) · SmallTalk (1972) · C (1972) · Forth · Cobol 74 · Fortran 77 · Modula 2 · Ada · QBasic · C++ (1983)
kahendkoodis kirjutatud käsud mnemoonikutega - lihtsate käske tähistavate 13 / 115 tähekombinatsioonidega. Programmeerijate jaoks oli see suur samm edasi. 1950. aastatel loodi juba esimesed programmeerimiskeeled, mida tänapäevase mõiste järgi võib nimetada kõrgkeelteks ja need jagunesid mitmesse gruppi. Imperatiivsed ehk käskivad keeled Need on keeled, kus programmi põhiliseks elemendiks on käsk ehk instruktsioon. Imperatiivses keeles kirjutatud programm kirjeldab üksikasjalikult, mida on vaja teha ja kuidas seda on vaja teha - programm on käskude jada. Tuntumad imperatiivsed keeled on: • Fortran I (1954) • Algol 60 • Cobol 60 • Fortran IV • Basic (1963) • PL/1 • Simula (1967) • Algol 68 • Pascal (1970) • SmallTalk (1972) • C (1972) • Forth • Cobol 74 • Fortran 77 • Modula 2 • Ada
annaabi.ee 
