Tagavad õigusriigis füüsilise ja mõneti sotsiaalse kaitse, mida võib tähistada kui õigusnormi turvafunktsiooni. On ka otsustamisfunktsioon õigusnormid on vastavate otsuste tegemise aluseks ning nende legitiimsuse põhjenduseks. 3. Õigusnormi mõiste ja struktuur Levinud on arusaam, et õigusnormid kuuluvad käsulausete ehk imperatiivide alla. Imperatiivi teooria on pärit juba XIX sajandist. Selle teooria kohaselt peaksid kõik õigusnormid olema kas keelavad või lubavad. Kuid imperatiiviteooria ei sobi, sest õigusnorme liike on palju rohkem kui lihtsalt lubavad ja keelavad normid. Õigusnormide mõte pole vaid lubada ja keelata, vaid õiguslike tagajärgede esilekutsumine. Normide struktuurid on inimeste poolt kunstlikult konstrueeritud. On omapärased mõttepildid, mis püüavad standardiseerida ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku käitumise vahelist seost. Õigusnormi struktuur on teatud mudel sellise seose esitamiseks. Normi struktuuri saab
juhtida kodanike ja ametnike käitumist. Õigusnormid stabiliseerivad suhteid ühiskonnas, soodustavad inimeste sotsialiseerumist, kuna neutraliseerivad omakasupüüdlikkusest tulenevaid vastuolusid ja konflikte. Õigusnormid tagavad õigusriigis füüsilise ja mõneti sotsiaalse kaitse turvafunktsioon. Lisaks veel otsustamisfunktsioon otsuste tegemise aluseks. 3. Õigusnormi mõiste ja struktuur Imperatiiviteooria kõik õiguslikud määratlused peavad olema taandatavad sellisteks lauseteks, mis kas nõuavad või keelavad kindlat käitumist. Aga see ei sobi nt siis, kui tegemist volituste omandamisega. Õigusnormi mõtteks on õigusliku tagajärje esilekutsumine, see aitab elu reaalselt korrastada. Loogiliselt vormilt hüpoteetiline lause: kui konkreetsed elulised asjaolud vastavad normi faktilisele koosseisule, kehtib nende eluliste asjaolude suhtes õiguslik tagajärg.