funktsioon on suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist. Õigusnormid stabiliseerivad suhteid ühiskonnas. Soodustavad inimeste sotsialiseerumist. Tagavad õigusriigis füüsilise ja mõneti sotsiaalse kaitse, mida võib tähistada kui õigusnormi turvafunktsiooni. On ka otsustamisfunktsioon õigusnormid on vastavate otsuste tegemise aluseks ning nende legitiimsuse põhjenduseks. 3. Õigusnormi mõiste ja struktuur Levinud on arusaam, et õigusnormid kuuluvad käsulausete ehk imperatiivide alla. Imperatiivi teooria on pärit juba XIX sajandist. Selle teooria kohaselt peaksid kõik õigusnormid olema kas keelavad või lubavad. Kuid imperatiiviteooria ei sobi, sest õigusnorme liike on palju rohkem kui lihtsalt lubavad ja keelavad normid. Õigusnormide mõte pole vaid lubada ja keelata, vaid õiguslike tagajärgede esilekutsumine. Normide struktuurid on inimeste poolt kunstlikult konstrueeritud. On omapärased mõttepildid,
Õigusnormi ülesanne (kontinentaalses õigussüsteemis) on anda küllaldaselt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel inimesed minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil tuleb käituda.6 6 Kruuser, A. (2011). Õiguse alused, õigusteaduse põhimõisted. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii? Levinud arusaam, et õigusnormid kuuluvad käsulausete hulka ehk imperatiivide hulka, mida saab väljendada normi keelelise vormi kaudu. Imperatiivteooriast lähtuvalt peaksid aga kõik õiguslikud määratlused olema taandatavad sellisteks lauseteks, mis kas nõuavad või keelavad kindlat käitumist. See teooria ei sobi, kui on tegu nende õigusnormidega, mis sätestavad kindlate eelduste olemasolul subjektiivsete õiguste omandamise või nende kaotamise (omandiõigus) või kui on tegu näiteks volituste omandamisega (raske näha kohustuse teket)
annaabi.ee 
