· Järelklassikalisel ajal algas täisteovõime meestel 20.a ja naistel 18.a Juriidilised isikud · Juriidiliste isikute teoreetiline käsitlus puudus · Mõningatel isikute ühendustel olid õigused ja kohustused Tsiviilõigusvõime oli nt · Res publicae- rooma riigil · Municipia- linnakogukondadel · Collegia, sodalitates- kutse ja matuseühendustel · Aerarium- riigikassa · Fiscus- imperaattori kassa · Kiriklikud asutused Ius- 1)res 1.1) asjaõigus 1.2)võlaõigus 1.3)pärimisõigus, 2)personae 2.1)persona 2.1.1õigusvõime 2.1.2teovõime 2.2) familia-suhted lastega2.2.1)abielu, 3)actiones- 3.1) legis actio 3.2) formula 3.3)extra ordinaria Rooma tsiviilprotsess · Rooma eraõigus ja tsiviilprotsess tihedalt seotud: kui polnud hagi, polnud õigust/lepinguid · Eristati kohtumenetlust ja täitemenetlust
hurda lahkumine tema poolehoidjatele tõelist lööki. J. Hurda poolehaidjad ei küündinud oma juhi tasemele. Samal ajal olid nad temast tunduvalt ründavamad. Sama võib öelda ka C. R. Jakobsoni ja tema järelkäiate iseloomustamiseks. Ometi oli 1881. aasta alanud igati paljutõotavalt: saadeti välja korraga mitu delegatsooni: Eesti Kirjameeste Seltsi poolt Soome Kirjameeste Selti juubelile ning eesti seltside ühissaatkond uue keisri Aleksander III juurde. Vastuvõtt imperaattori juures kujunes eestlastele omamoodi triumfiks. Soodsat olukorda ette nähes esitas C. R. Jakobson saadikutele allakirjutamiseks nn. Suurmärgukirja, kus olid kokku võetud ,,Sakala" suuna nõudmised eestlastele suuremate õiguste tagamiseks. Saadikud kiejutasid märgukirjadele alla ning see anti keskvõimudele üle. Ainsana keeldus allkirja andmast J. Hurt, kes polnud nõus palvekirjades taotletud eesti koolisüsteemi allutamisega Vene haridusministeeriumile
annaabi.ee 
