isikut. Siegfrid reedetakse ja tapetakse. Lõpuks hukkkuvad kõik jumalad. Naine illma varjuta Peategelane on nähtamatu jumala Keikobadi tütar, kes saab end kelleksiganes muuta. Asus õrritama kitsena õukonnaga jahil oleva imperaatori ette ilmudes, kuid siis jälle kadudes. Kõnelev jahikull räägib et see on Keikobadi ttütar ja mõtleb välja, kuidas imperaator teda tabada saaks. Pihta saanuna muutus inimeseks. Pole vigastatud. Abiellub Imperaatoriga. Läbiv teema kangelaslikkus, õilsus ja naise lunastajalikkus.
Tumedad ajad. Neljanda sajandi lõpupoole oli Rooma jäänud väga nõrgaks. 410 aastal pkr. linn langes. Järgmised sajandid olid keerulised. Bütsants nõudis tagasi Itaalia poolsaare, kuid ei suutnud seda enda käes hoida. Lombardid(sakslaste suguharu) tungisid sisse põhjast. Normannid alistasid Sitsiilia, ning liikusid lõuna poole. Sõjameestest paavstid. Itaalia alustas teist milleeniumit nõrga ja osadeks jaotatuna. Paavs vaidles imperaatoriga selle üle, kellel rohkem võimu on. Imperaator pani pahaks nende vahelesegamist mõni raevukalt, mõni väga raevukalt! See oli hirmus vaidlus paavstliku võimu üle. Lahkarvamused levisid üle Itaalia esimesed kaks sajandit uuest milleeniumist jagades maa kaheks : need kes toetasid paavsti ning need kes toetasid imperaatorit. Kaubanduse tõus. Nõrga ja osadeks jaotatuna, sai Itaalia rikkaimaks riigiks Euroopas, kasutades ära suurepärast geograafilist asukohta
paranemist. Üks Rooma kodanik, Afranius Potitus oli vandunud, et annab oma elu, kui imperaator paraneb ning üks rüütel, Atanius Secundus oli vandunud, et ta võitleb gladiaatorina, kui Caligula terveks saab. Kui Caligula oma tervise tagasi sai, siis ta nõudis, et mõlemad mehed viiks oma lubadused täide. Selline kahemõtteline kommunikatsioon 7 A. Winterling, lk 54 8 A. A. Barrett (viide 5), lk 64-65. 9 A. Winterling, lk 60-61. 10 A. A. Barrett (viide 3), lk 51-52. imperaatoriga oli tavaliseks saanud ning Caligula tahtis näidata, et sellisel suhtlusviisil on lõpp ja ta võtab selliseid ütlusi sõna-sõnalt.11 Caligula oli lapsendanud Tiberiuse lapselapse Gemelluse, et ta saaks pärida võimu pärast Caligulat. Oma haigevoodist kuulutas aga Caligula, et Drusilla pärib tema imperaatorliku ,,vara ja trooni", mille järgselt saaks Lepidus troonipärijaks. Kui ta oma tervise tagasi sai, siis ta tegi plaani Gemelluse elimineerimiseks
Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes akadeemiline gümnaasium, mille juures töötas trükikoda. Kadrioru loss: Rajamist alustati 1718. Loss sarnaneb Peterburi omaga, kus itaaliapärases külluslikus barokkstiilis ehitatud paleed ümbritses korrapärases prantsuse stiilis park. Juba 1714. aasta suvel korraldas Peeter I esimese vastuvõtu Kadrioru lossis. 22. juulil 1718 oli tsaar taas kord Kadriorus, mõõtis seal kohta tulevasele paleele ja aiale. Imperaatoriga koos olid kohale tulnud ka Roomast arhitekt Niccolo Michetti, koos tema selliks kutsutud Gaetano Chiaveriga. Michetti viibis Kadriorus vaid tööde alguses, joonistas kavandid ja andis esimesed juhtnöörid. Lossi ehitamisel tegutses kirju rahvusvaheline seltskond. Oma arhitektuuriloogikalt on loss äärmiselt ratsionaalne, kavandatud sümmeetrilisena. Kadriorus võeti eeskuju Itaalia villadest. Hoone kulminatsiooniks on saal, kus väljendub Euroopa dekadentlik iluarmastus
annaabi.ee 
