IME (ise majandav Eesti) kaugem eesmärk oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Senise majandusmudel (käsumajandus) osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, sellega kaasnes hinnatõus ja inflatsioon. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged, mida süvendasid toidutalongid, ostutsekid, pikad järjekorrad, väljamaksmata palgad ja pensionid. Interliikumine 1988, impeeriumimeelne ühendus, peamiselt muulased, kes nägid Eestit kui NSV Liidu lahutamatut osa. suveräänsusdeklaratsioon 1988 nov, sätestas Eesti NSV seaduste ülimuslikkuse üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Eesti kongress 1990 märts, eesmärgiks oli läbirääkimise alustamine lääneriikide ja NSVL- iga, et saavutada okupatsiooni lõpetamine ja iseseisvuse taastamine. Balti kett 23 august 1989. aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil Taasiseseisvumine: 20.08
Kuid loodetud tegusat koostööd Eesti Komitee, Ülemnõukogu ja valitsuse vahel siiski ei kujunenud. * august sini-must-valge sai taas ametlikuks riigilipuks * 21.oktoober maeti Tallinna Metsakalmistule kodumulda K.Päts * Elavnes ka Interliikumine. Moskvast ähvardati Eestit majandusblokaadiga ning kohalik Interliikumine organiseeris poliitilisi miitinguid ja streike.15. mail korraldas impeeriumimeelne interliikumine ilmselt NSV Liidu juhtkonna õhutusel suure meeleavalduse Tallinnas Toompeal, üritades siin võimu üle võtta. Kohale rutanud rahvas ajas aga meeleavalduse laiali. Nüüd hakkas NSV Liidu keskvõim pooldama liidulepingut (mida kaua aega tagasi tõrjuti). Kuid oli juba hilja. Balti liiduvabariike enam ei rahuldanud liiduleping, neil oli juba eesmärgiks seatud iseseisvus.
Kui toimus tsernobõli katastroof, siis nägid eestlased, et neil võiks rohkem vabadust olla ja sellele sai pääseteeks fosforiidisõda-oldi vastu fosforiidikaevaduse tegemise vastu ning see ka õnnestus. Loodi ka Eesti Muinsuskaitse Selts. Samuti ka Rahvarinne, mis oli tegelikult veidike mitte nii liberaalsete vaadetega. Eestalsed hakkasid kogunema öösiti lauuväljakule, et laulda Eesti rahvuslikke laule ja enda rahvusest ühtust tunda. Toimus ka Interliikumine, mis oli impeeriumimeelne. Varsti aga võetigi vastu suveräänsusdeklaratsioon ja ka teistel NSVL liikmesriikides tehti sarnaseid toiminguid. 1989 toimus kodanike komiteede liikumine, mis seadise Eesti riigi ajaloolise ja juriidilise taastamise esikohale. Viidi läbi Eesti Kongerssi valimised. 30. Märtsil 1990 kuulutati välja üleminekuperiood iseseivusmise suunas, siis esitati referendum iseseisvuse küsimuses. Prooviti teha riigipööret, ehk seda tuntakse ka augustiputsi nime all, kuid see ebaõnnestus
annaabi.ee 
