Arutlus ,,Miks Vene impeeriumis lubati Balti erikorda?" Esimest korda kehtestati Balti erikord 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused, kuid Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord lõppetas aadlite senised privileegid. Kuid keiser Paul I otsustas Balti erikorra taastada, mis juhtus 1845. aastal Balti provintsiaalseadustiku väljaandmisega. Balti erikorra lubamist Vene impeerimis tuleks käsitleda mitmest erinevast vaatepunktist. Kõige soodsamalt mõjutas Balti erikorra sisse seadmine eelkõige Balti aadli olukorda. Seda seetõttu, et Venemaa käik oli mõeldud just selleks, et meelitada Eestimaa ja Liivimaa aadleid ning võita nende poolehoid. Selleks viidi läbi restitutsioon, mille käigus anti suurem osa Rootsi ajal riigistatud mõisadest tagasi nende endistele omanikele. Balti aladel jäid kehtima endised seadused,
vaimulikkonna pideva kasvu. Lõppkokkuvõttes kujutas Babülon endast juba üsna suurt ja komplitseeritud struktuuri, mida päriselt keegi ohjes hoida ei suutnud ning see tõi kaasa ka vältimatud tagasilöögid, mis linna nõrgestasid. Linn alistus 539. a eKr võitluseta Pärsia kuningas Kyros teise vägedele, kus Nebukadnetsar teise püstitatud vägevad kaitseehitised jäid esialgu puutumata. Kuid tema järglane Dareios laskis linnakindlustused hävitada, kuid säilitas Babülonile oma impeerimis prioriteetse koha. Kui aga Makedoonia Aleksander oma sõjaväega Babüloni ilus, olis Babüloonlased tema tuleku üle niivõrd rõõmsad, nagu ta oleks nende päästja ja vabastaja. Aleksander Suur soovis Babülonist teha oma pealinna, aga selle mõtte lõpetas 324. a eKr tabanud haigus ja surm. Babülon aga muutus kõrbeks, nii nagu seda 606. a eKr, oli ennustanud prohvet Jeremijas.
annaabi.ee 
